Requiem for Homo Sapiens 1
1998 a.
660 lk.
Zindell's ( Neverness ) tale is a futuristic epic, but readers will recognize in it the archetypal myth of the hero. Young Danlo must leave the land of his birth when his tribe, the Alaloi, is wiped out by disease. Braving arctic cold and near-starvation, Danlo journeys to Neverness, the "City of Light," to fulfill his dream of piloting starships. He is sponsored for an interstellar academy by Old Father, a gentle alien tutor who has educated the teenager in the ways of the city. At the college Danlo meets Hanuman li Tosh, whom he views as a soul brother despite Hanu's dark side--later Hanu will murder a pimply-faced, mean-spirited upperclassman named Pedar. Danlo eventually confronts his destiny when he learns he is the offspring of incest between Mallory Ringess--a dead and renowned interstellar pilot--and his sister. This is no surprise, however, as references to mysteries surrounding his birth (such as his lack of resemblance to other members of the Alaloi) are dropped early on. Though the narrative is gorily replete with burst pustules and jets of vomit, Zindell's world is lively and credible. A final confrontation between Danlo and Hanu delivers a surprise ending.
Arvamus:
Ei olnud "minu raamat", jätsin heaga peale 80ndat lehekülge pooleli.
Miks ei olnud? Seletan, ja kõigepealt sündmustest, mida lugeda jõudsin. Asub kusagil kaugel ja kauges tulevikus mingi planeet. Ja planeedil on mitmesuguseid asukaid. "Tavalisi" tulevikuinimesi ja tulnukaid ning metslasi. Metslased pole aga ka mitte planeedi põlisasukad, vaid inimesed, kes saabusid sinna 4000 aastat tagasi oma kosmoselaevaga, et hakata seal loodusega harmoonias elama. Tegid endale mingi geenimanipulatsioon, muutes end neandertaallaste sarnaseks, hävitasid oma kosmoselaeva ja elavad nüüd juba aastatuhandeid mingil jäämere saarel koopainimestena. Loo peategelaseks paistab olevat poisike nimega Danlo, kes ei pärine aga neist koopainimestest, vaid kelle "kaasaegsed" vanemad on sinna metslaste kasvatada jätnud.
Ja raamatu algus süüvib siis Danlo mõttemaailma, sellesse eskimode laadsesse eluviisi, uskumustesse, müstikasse, maailmanägemisse ja muusse sellisesse. Danlo hõimu tabab haigus, kõik surevad ja poisike on sunnitud üle jäälagendike tsivilisatsiooni poole suunduma. Peale mitut kuud rändamist jõuab ta poolsurnuna planeedi ainsasse suurde linna ja mingi tulnukas võtab ta enda hoole alla.
Ning siis algab poisikese kogu mõtte- ja teadmistemaailma aeglane ja täielik(?) nn kaasajastamine.
Sinnamaale siis lugemisega jõudsin ja siiani on tegemist ikka väga filosoofilise ja tõsise inimese teadvust, mõttemaailma, tundeid, põhimõtteid ja mida kõike veel käsitleva sügavamõttelise teosega.
Pean oma häbiks tunnistama, et ei ole mul praegu aega nii sügavasse filosoofiasse süüvida ja ega erilist kutset selleks ka ei tunne. Nii et jätsin lugemise heaga pooleli. Ehk siis, kui vanemaks saan Smile, see huvi tuleb. Selle aja puhuks märgin veel juurde, et raamat näib hästi kirjutatud olevat ja kui on soov tõsisesse filosoofilisemasse ulmesse süveneda (ega ma tegelikult ju küll ei tea, mis suunas kirjutatu edasi liigub), siis tasuks ehk teos uuesti kätte võtta ja lugemist jätkata.
Kuni see aga juhtunud pole, on hinne selline....
PS. Avastasin, et fantasticfiction.co.uk nimetab selle raamatuga sarnaseks näiteks Alastair Reynoldsi Revelation Space'i, mis mulle väga meeldis ja suurepärase raamat oli. Tohoh, miks mul see siinne raamat siis ei edenenud?! Peab vist siiski juba enne vanaduse saabumist proovima seda raamatut edasi lugeda. Ära sa ütle, või Revelation Space... uskumatu... Surprised
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar