29. detsember 2013

The Trilisk Supersedure

Michael McCloskey
Parker Interstellar Travels 3
2012 a.
184 lk.

Having secured an amazing new base of operations that provides for their every material need, Telisa, her fellow smuggler Magnus, the alien Shiny, and the new recruit Cilreth head out on their third expedition in style with robots and advanced Vovokan technology at their fingertips.

Their target is the fourth planet in the Chigran Callnir system, a place known to be the site of a Trilisk colony. The team soon finds out the ruins are not as dead as they thought, and they are not the only ones interested in the legacy of the Trilisks.

Arvamus:

Tee mis tahad, aga minu arvates läheb see sari iga osaga veidike kehvemaks. Teema uudsust enam pole, triliskide vidinatele igasuguste omaduste ja otstarvete väljamõtlemine muutub ka pikapeale kuidagi üksluiseks. Shiny tegevuse ja motiivide äraarvamine inimeste poolt pole enam uudne, eriti kui autor samas annab edasi ka tulnuka mõttekäike – kaua sa ikka inimeste rumalust, lihtsameelsust ja puussepanemisi imestad. Ja nüüd see osa oli minu arvates ka kuidagi segane, no mina ei suutnudki kõigest lõpuni aru saada ja pealegi jäi raamat minu arvates täiesti lõputa.

Suunduvad siis Telisa, Magnus ja töölevõetud Cilreth selles osas Parker Interstellari kolmandale ekspeditsioonile triliskide tehnoloogiat hankima. Seekord juba triliskide „palvetetäitja” abil uhke uue kosmoselaevaga ja igasuguste kõrgtehnoloogiliste seadmetega varustatult. Sihtkohaks on Chigran Callniri süsteemi planeet, kus kunagi olevat triliskide eelpost olnud.

Kohale jõudes selgub, et triliskide rajatiste varemetes käib üsna aktiivne tegevus ja asi pole sugugi nii lihtne, et lähed, otsid ja korjad kraami üles. Planeedil on juba mingi inimestevahelise kodusõja peksasaanud osapoole väeüksus kes samuti triliskide ja nende tehnoloogia vastu huvi tunneb ja saabunuis konkurente ja samas võimalust oma varustuse täiendamiseks näeb. Siis on seal veel mingi väike usklike rühm (kes ikka inimesed?). Siis on seal (jälle vist) planeedi põlisasukad, kes näivad triliskide tehnoloogiat kasutavat. On planeedil ka mõned kunagi triliskidega sõdinud olendid (muidugi eriti kõrgtehnoloogilised...). Ja siis ma ei saanudki täiesti aru, kas seal oli veel mõni elus trilisk ka või mitte.

Selge on aga see, et meie peategelasi püüavad maha lüüa enamus neist juba varem planeedil olnuist ja isegi uue kõrgtehnoloogilise kaitsega on aardeküttide elu pidevalt ohus. Asi läheb kohati ikka päris segaseks, raske on aru saada, kes ja miks inimesi jahib. Lõbusam osa raamatust on see, kui Telisa mõistus triliskide tehnoloogia tõttu äkki ühe kohaliku(?) eluvormi sisse satub ja et see elukas selline „sajajalgne kapsauss” on, siis on Telisal sellise uue kehaga (ja lugematu arvu jalgadega) veidi keeruline kohaneda kuigi ta uus olemus pakub talle ka uskumatuid uusi võimalusi.

Raamatu lõpp jäi mulle jälle arusaamatuks. Kaks triliskide muistset vaenlast põgenevad ühe sõjaväelase keha ülevõtnutena endiste sõdurite kosmoselaevaga planeedilt ja siis äkki kaovad. Neid jälitav Shiny, kes arvab põgenike hulgas triliski olevat, laseb äkki oma laeva õhku (miks ikkagi?) ja tuleb ellujäänud endiste sõduritega (kust ta need leidis?) oma partnerite laevale (tuleb mõni planeedil olnud tulnukas/trilisk ka kellegi sees vaikselt kaasa?). Mitte midagi ei saanud aru ja ega muidu ilmselt teada ei saagi, kui tuleb ka neljas osa läbi lugeda.

Aga et ennast mitte päris taipamatuks tunnistada, siis ütlen, et raamat oli parajalt segaselt kirjutatud ja panen hindeks vaid kolme.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar