12. märts 2011

Рожден быть опасным

Дмитрий Самохин
Lars Russ 1
2004 a.
407 lk.

За ним охотятся все спецслужбы мира, а он лишь смутно догадывается о том, что его жизнь — результат какого-то дьявольского эксперимента. Ему нет покоя ни на Земле, ни в космосе. Охотится и он — за своим забытым прошлым…
Назвав себя Ларсом Руссом, он будет долго вспоминать свое настоящее имя.

Arvamus:

Raamatu esimene pool andis veel lootust, aga asi läks aina hullemaks, mitte paremaks.

Keegi Lars Russ, kes ei mäleta oma minevikku, põgeneb Ülemaailmse Julgeolekuteenistuse eest. Organiseerib end pidavalt igasugustesse madinatesse. Alul peab ta end mingiks geenitehnoloogiaga loodud supersõduriks, aga tasapisi hakkab selguma, et tegemist on millegi enamaga. Lõpuks selgub, et ta on üks vähestest ellujäänutest mingist iidsest galaktikat valitsenud rahvast. Ja neil mõnel ellujäänud iidsel on kuri plaan inimesi ära kasutades oma rahvas ellu äratada ja Impeerium taastada. Russ on aga vahepeal liiga ära inimistunud ja ta astub lõpuks oma suguvendade vastu...

Laibamäed kasvavad raamatus tohutu kiirusega ja kuule (pluss muud eksootilisemat kraami) lendab ringi sama palju kui meil jaanitule ääres sääski. Iidse superrassi esindaja Russi mõtte- ja käitumismaailm meenutab aga kangesti mõne vene sõjaväe seersandi oma.

Nii et minu arvates jura ning hinne vastav, 2. 

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar