18. märts 2011

Антропогенный фактор

Виталий Забирко
2005 a.
352 lk.

Планета Мараукан славилась своей непредсказуемостью. Следы исчезнувшей миллион лет назад цивилизации проявлялись здесь самым причудливым образом. Но не загадки древней истории привели сюда Вольдемара Астаханова. Его, планетолога и по совместительству агента Службы Галактической Безопасности гораздо сильнее волновали события вполне современные. Например, почему практически каждый из поселенцев, возводивших на Мараукане туристический комплекс, имел двойника, "засветившегося" столетия назад на совсем другой планете в ходе загадочных событий, приведших к появлению во Вселенной новой Сверхновой...

Arvamus:

On üks veider planeet nimega Maraucan. Tsivilisatsioon on sealt kadunud miljon aastat tagasi. Planeedil ja selle ümbruses leidub gravitatsioonilõkse, ruumilõhesid, temporaalseid nihkeid – ilmselt kunagiste planeediasukate tegevuse tagajärg. Planeedil on lämmastikatmosfäär, planeedi pind on kaetud kunstliku penosilikaadiga, planeedil leidub muistseid mälestisi ja lendavad ringi fantoomid...
Ja sinna planeedile plaanitakse turismikompleksi rajamist. Selleks on kohale toimetatud 14 inimest ja üks muu rassi esindaja. Raamatu minategelane Astahanov on planetoloog ja lisaks veel Galaktilise Julgeolekuteenistuse agent, kelle agendiülesanne on Maraucanil toimuval silm peal hoida, sest arvatakse, et mõned planeedil viibijad on seal vägagi omakasupüüdlikel eesmärkidel.

Edasine sündmuskäik areneb üsna traditsioonilise kriminulli stiilis. Hakkab toimuma igasuguseid veidraid asju ja agent Astahanov püüab aru saada, mis toimub ja miks toimub. Ajapikku näib üha suuremat tähendust saavat ka mingi müütiline „pimeduse peegli” nimeline asi või nähtus, mis legendide järgi annab sellega kokkupuutujale igavese elu.

Ühesõnaga agent uurib sündmusi, keegi (või miski) püüab tema uurimist igati takistada, tekib ka esimene laip... ja siis saabub peagi raamatu finaal, mis kõik peapeale pöörab. Ei saa seda mitte ära rääkida, ütleks vaid niipalju, et kokku 15 planeedilolija hulgas on inimesi tegelikult hulga vähem, kui enamus raamatust arvata laseb ja julgeolekuteenistuse agente jällegi hulga rohkem. Ning müütiline „peegel” osutub täiesti reaalseks ja loo seisukohalt väga oluliseks asjaks.

Raamatu finaal pöördus detektiivulmest hoopis filosoofilise ulme suunda. Ei saa öelda, et seda filosoofiat seal väga palju olnuks ja midagi väga sügavalt lahatud oleks, aga ikkagi. Ma just paar arvustust tagasi Samohini raamatus puutusin kokku peategelase „inimistumise” räige ja labase käsitlusega, huvitav, et nii ruttu teise autori puhul täpselt samale teose põhiideele sattusin, seekord aga tundlikumas, ilusamas, mitte nii robustses käsitluses.

Üldiselt raamat mulle meeldis. Oli parajalt põnev, lõpplahendust mina küll ette aimata ei osanud ja lõpp pani veidikese mõtteid mõlgutama ka. Aga see sära, mis väga hea teose juurde käib, see minu arvates siiski puudus. Nii et neli. 

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar