The Hercules Text

Jack McDevitt
1986 a.
320 lk

From a remote corner of the galaxy a message is being sent. The continuous beats of a pulsar have become odd, irregular... artificial. it can only be a code. Frantically, a research team struggles to decipher the alien communication. And what the scientists discover is destined to shake the foundations of empires around this world - from Wall Street to the Vatican.

Arvamus:

Oeh, eksitus... ei olnud minu raamat.
Pulasr kusagil kaugel galaktikate vahel (kus pulsarit põhimõtteliselt olla ei tohikski), hakkab imelikult käituma - näib et kodeeritud signaali edastama. USA teadusasutus avastab anomaalia ja teadlased hakkab seda uurima, ametnikele pole see "taevane jama" aga erinevatel põhjustel eriti meeltmööda, kasvõi juba sellepärast, et see ajab nende mugava ootamatusteta elu segi ja võib nende karjäärile halvasti mõjuda.

On üks keskastme juht kelle untsuminevat abielu raamatu alguse paarkümmend lehekülge käsitlevad. Siis tuleb peagi mängu juba uurimisasutuse suur ülemus, kes ikka täiesti tainas näib olevat...

Seda siis neljakümnendaks leheküljeks ja mulle sai kõrini. Kohe kindlalt ja lõplikult. Lõpetasin selle teose lugemise.

The Last Colony

John Scalzi
Old Man's War 3
2008 a.
336 lk.

Retired from his fighting days, John Perry is now village ombudsman for a human colony on distant Huckleberry. With his wife, former Special Forces warrior Jane Sagan, he farms several acres, adjudicates local disputes, and enjoys watching his adopted daughter grow up.

That is, until his and Jane's past reaches out to bring them back into the game — as leaders of a new human colony, to be peopled by settlers from all the major human worlds, for a deep political purpose that will put Perry and Sagan back in the thick of interstellar politics, betrayal, and war.

Arvamus:

 John Perry on tagasi, sarkasm ka (küll tagasihoidlikumas koguses) - jesss!

Elab Perry kusagil planeedikesel juba 8 aastat koos oma naise Jane Sagani ja kasutütre Zoega, peab farmi ning on küla kohtunik.
Ühtäkki on KKJ-i kindral nende ukse taga ettepanekuga neil uut loodavat kolooniat juhtima asuda. Ettepanek võetakse vastu, peagi aga selgub, et miski pole tegelikult nii, nagu kindral neile rääkis.
Esiteks ei asu nende koloonia üldse seal, kus neil seda algul näidati ja teiseks on Kolooniate Liidu valitsusel kolonistidega hoopis muu plaan kui seda välja paista lasti. Nii algabki Perry ja Sagani juhtimisel koloonia võitlus enda ellujäämise eest.

Pärast mitmeid pingelisi sündmusi õnnestub koloonial püsima jääda ja Kolooniate Liidu suurvaenlase Konklaavigagi tänu Perry pingutustele suhted teatud määral joonele saada.

Kogu selle tralli järel on aga Perryl valelikust, inimete eest tõtt varjavast ja inimeste elusid mitte millekski pidavast Kolooniate Liidu keskvalitsusest kõrini. Eriti kuna nende poliitika näib paratamatult viivat kogu inimkonna hukkumisele. Nii otsustab ta järjekordse inimeste päästmise aktsiooni ette võtta ja Kolooniate Liidu juhtide tegevuse Maal teatavaks teha - siiani hoidis Kolooniate Liit Maal elavaid inimesi kõigest kosmoses toimuvast täielikus isolatsioonis, teadmatuses ja kasutas Maad vaid oma sõjaväele täienduse hankimiseks.

Ei saa muud öelda, kui et see sarja osa oli jälle väga minu meele järgi. Oli põnevust, pinget ja ehk võitsidki head lõpuks veidi liiga kergelt, jumal sellega, peaasi et võitsid! Mina hindan seda raamatut kindlalt viiega ja soovitan kõigile kogu sarja lugeda (keskmine osa on veidi nõrgem, aga ei hullu, ega ta nüüd nii kehv ka ei ole).

Starplex

Robert J. Sawyer
2010 a.
304 lk.

The Aurora Award-winning science fiction novel, Starplex, is back in print! Human space exploration has expanded quickly over the last twenty years as they have made use of newly discovered artificial worm-holes. No one knows who created them, and they bring the far-reaches of the galaxy tantalizingly close.

Discovery, however, is outstripping understanding, and when an unknown vessel – a ship with no windows, seams or visible means of propulsion – arrives, the already battle-scarred Starplex could be the starting point of an interstellar war…

Arvamus:

Paarisaja aasta pärast on inimesed kosmosesse läinud ja mingid kellegi poolt rajatud "lingid" (mõnikümmend töötavat) avastanud, mille kaudu saab galakrikas ringi liikuda.
Nende linkide kaudu on kohtutud ka kahe teise mõistusliku rassi esindajatega. Moodustatakse nendega liit ja uuritakse koos kosmost. Selleks kasutatatkse suurt teaduslaeva nimega Starplex.

Raamat räägib sellest, kuidas erinevate rasside esindajate läbisaamine Starplexil pole sugugi mitte probleemideta, kuidas Starplexi inimesest direktor (kapten) vaevleb keskeakriisi käes ja mõtleb, kas ikka petta või mitte petta oma naist kauni noore inseneriga ja muidugi satub Starplex pidevalt igasugustesse uskumatutesse seiklustele ja põhjapanevaid avastusi tuleb Starplexi meeskonnalt pidevalt kui küllusesarvest.

Ühelt poolt pole kümned miljardid aastad raamatu autorile mingi probleem - raamatus tuleb jutuks nii Universumi sünd kui võimalik lõpp ja näiteks tumeaine probleem saab möödaminnes lahenduse. Teisalt aga jändab autor raamatu esimeses pooles hirmpõhjalikult selle kapteni vananemismurega ja see hakkas lõpuks ikka ära tüütama. Ja kõik meie praegused suured teadusmõistatused saavad kuidagi lapsiku kergusega autoripoolse lahenduse; liiga lihtsalt minu arvates.

Kokkuvõttes võib öelda, et tegemist on normaalse kosmoseooperiga. Algus on veidi igavavõitu, aga kui lugu hoo sisse saab, siis ratsutatakse enamus tänapäeval kosmost puudutavaid suuri küsimusi-mõistatusi läbi ja lapsiku mängleva kergusega annab Sawyer neile seletused. Ka ajas rändamine ja surematus on raamatus olemas. Ja kokku on lugu liidetud erinevate mõistuslike olendite koostöö ja tihti üsna konarliku omavahelise läbisaamisega ehk üksteise väljakannatamisega.
No ja tumeainel põhinevad Universumi tekkega koos sündinud mõistuslikud olendid kes esteetilistel kaalutlustel galaktikaid ümber kujundavad et neid ilusam vaadata oleks (ja kunstitegemise tahtmatu kõrvalproduktina mõned mõistuslikud olendid - nagu näiteks inimesed - tekitavad) on ka ikka päris naljakas mõte...
Võis lugeda, vaimustusest hüppama ei pannud, 4.

The Ghost Brigades

John Scalzi
Old Man's War 2
2007 a.
384 lk.

The Ghost Brigades are the Special Forces of the Colonial Defense Forces, elite troops created from the DNA of the dead and turned into the perfect soldiers for the CDF's toughest operations. They're young, they're fast and strong, and they're totally without normal human qualms.

The universe is a dangerous place for humanity--and it's about to become far more dangerous. Three races that humans have clashed with before have allied to halt our expansion into space. Their linchpin: the turncoat military scientist Charles Boutin, who knows the CDF's biggest military secrets. To prevail, the CDF must find out why Boutin did what he did.

Jared Dirac is the only human who can provide answers -- a superhuman hybrid, created from Boutin's DNA, Jared's brain should be able to access Boutin's electronic memories. But when the memory transplant appears to fail, Jared is given to the Ghost Brigades.

Arvamus:

Alustan kahe tähtsa erinevusega esimesest osast: selles raamatus pole John Perryt ja selles raamatus pole mulle esimeses osas väga meeldinud irooniat. Kaks suurt miinust.

Aga sündmustik seisneb selles, et üks inimeste tähtsamaid teadasi on vaenlase poole üle jooksnud. Ja nüüd on suur häda ta tagasi tuua või vähemalt maha lüüa. Ja muidugi huvitab sõjaväelasi motiiv, mis kuradi pärast jalga lasi.
Et teadlane on oma kopeeritud teadvuse millegipärast maha jätnud, otsustatakse "kummitusbrigaadide" sõdurite valmistamise tehnoloogia põhjal püüda teadlase koopiat valmistada, et temalt ehk ta enda motiivide kohta midagi huvitavat kuulda.

Nii näebki päevavalgust uus "kummitustbrigaadide" sõdur, kelles on kaks teadvust. Mehe enda oma areneb ja hangib kogemusi, kusagil varjatud mälusopis pesitseb aga ka tolle reeturi teadvus. Ja tasapisi hakkab see endast märku andma. Teiste ja ka sõduri enda jaoks tekib küsimus, kes ta siis nüüd tegelikult ikkagi on: kas KKJ sõdur või reeturist teadlane. Loos teeb sõdur otsuse jääda sõduriks... ja hävitab finaalis surma saades ka tolle ülejooksikust teadlase...

Algul loetletud miinustele lisaks mainin veel, et antud raamat oli minu arvates kuiv, veniv, igavavõitu. Ühesõnaga veel palju miinuseid esimese raamatuga võrreldes lisaks. Lugeda võis, aga mingit vaimustust ei tekitanud. Ja kuna esimene osa oli ikka päris hea, siis seda suurem oli pettumus seda raamatut lugedes. Minult hindeks kolm pluss ja mitte rohkem.

Old Man's War

John Scalzi
Old Man's War 1
2007 a.
368 lk.

John Perry did two things on his 75th birthday. First he visited his wife's grave. Then he joined the army.

The good news is that humanity finally made it into interstellar space. The bad news is that planets fit to live on are scarce--and alien races willing to fight us for them are common. So: we fight. To defend Earth, and to stake our own claim to planetary real estate. Far from Earth, the war has been going on for decades: brutal, bloody, unyielding.

Earth itself is a backwater. The bulk of humanity's resources are in the hands of the Colonial Defense Force. Everybody knows that when you reach retirement age, you can join the CDF. They don't want young people; they want people who carry the knowledge and skills of decades of living. You'll be taken off Earth and never allowed to return. You'll serve two years at the front. And if you survive, you'll be given a generous homestead stake of your own, on one of our hard-won colony planets.

Arvamus:

Lugu sellest, kuidas vanurid Maa kolooniaid kaitsevad ja igasugu galaktilise jama rünnakuid tagasi löövad.
75-aastasel enam erilisi valikuid ees ei ole, kui sa ei taha oma järelejäänud elunatukest tasapisi juba silmapiiril paistva surma poole veeretada, siis on ainsaks alternatiiviks Kolooniate Kaitsejõududesse astuda. Seal tehakse sind nooreks ja saadetakse 10-ks aastaks sõdima, Maad ei näe sa aga enam kunagi, isegi mitte siis, kui sul õnnestub need kümme aastat surma saamata ära teenida..

Kui John Perry naine ootamatult sureb, siis on mehel otsus selge, pealegi kui nad olid Kolooniate Kaitsejõududesse astumist juba varem üheskoos kavandanud. KKJ-s saab Perry 20-aastase inimese keha mis on mitmete geneetika- ja tehnikauudistega täiustatud, sõjaväelise koolituse ja lähebki igasuguste kosmiliste elukatega sõdimiseks. Aga et noore modifitseeritud keha sees on 75-aastase elukogenud inimese mõistus, siis hakkab pidev tapmine aegamööda ka küsimusi tekitama. Ning igatsus oma surnud naise järele on jätkuv - sellele toob aga leevendust avastus, et KKJ on tema naise DNA-d kasutanud ühe oma sõduri valmistamisel ning muidugi on too amatsoon Perryle sümpaatne...

Hea raamat kahtlemata. On põnev, on mõtteainet, on mõnusat irooniat. Ma ei oskagi midagi muud negatiivset ta kohta öelda, kui et ehk see viimane sära jääb puudu. Sellepärast ongi mu hindeks viis miinusega, mis aga sugugi ei tähenda, et ma seda raamatut igaühel lugeda ei soovitaks.

Проклятие Галактики

Валентин Холмогоров
2013 a.
320 lk.

Галактика стоит на пороге жестокой войны. Остаться в стороне — невозможно. В этой войне не останется победителей, а проигравших ждет печальная участь.

Ник Фадеев и его друзья не желали становиться героями, но судьба сама дала им в руки оружие. Новейший космический линкор, способный уничтожать планеты, готов дать достойный ответ тем, кто встал на пути человечества к звездам.

Но иногда то, что люди считали спасением, внезапно становится проклятием Галактики…

Arvamus:

Mis kurat sundis mind selle raamatu ette võtma? Veidi iseäralik raamatu kaanepilt ja intrigeeriv pealkiri ilmselt? Ühesõnaga see oli suur eksitus, sellise pasa oleks võinud kindla peale lugemata jätta. Aga noh, ma suutsin ta isegi läbi ratsutada, nii et alla kahe ei saa hindeks panna.

Paar sõna raamatu iseloomustamiseks. Lugu on masendavalt hall, selles pole mitte midagi originaalset, pole mitte ainukest mikroskoopilistki autoripoolset originaalset mõtet. No aga kui sul omi mõtteid ega ideid ei ole, mis kuradi pärast siis kukkuda raamatut kirjutama? Ilmselt selleks, et raha teenida... mõnituhat lolli ikka leidub, kes rumalast peast või meeltesegaduses selle üllitise ostma juhtub.

Nagu ütlesin, pole sisus midagi originaalset. On kaks suurt galaktilist korporatsiooni, kes oma kasumi pärast teineteisel hammastega kõris on. No ja muidugi on sellisele kaklusele jalgujääjaid, selles raamatus lausa miljonite kaupa, kelle elunatuke värdjalikele imperialistidele kopika eestki korda ei lähe. No ja on ka kaks peategelast, kelle seiklused paralleelselt kulgevad. Üks on just kooli lõpetanud nolk, kes ühe korporatsiooni erasõjaväkke astub ja kohe kõige suuremate madinate sisse satub. Ning teine on tähtsusetu kaubalaeva piloot, kes oma õnnetuseks ühe väga olulise teadlasega välimuse poolest identseks osutub ja kuna too originaalteadlane on ühe korporatsiooni küünte vahelt põgenenud, siis tahab too majandus-suurjõud toda pilooti teadlase (välise) aseainena kasutada.
Raamatu lõpus keeratakse mõned asjad nagu ikka paar korda jalgadelt pea peale ja siis jälle tagasi, mõned tegelased pole need, kes nad siiani näisid olevat ja siis nad jälle on need ja siis ikka ei ole... ühesõnaga traditsiooniline raamatute finaali triangel.
See paljukuuldud tõde, et inimesed on ikka täiesti metslased alles, tapavad omasuguseid, korratakse lõpus ka üle ja saadakse üksteise mahanottimisele lisaks ilmselt vahelduseks üks uus vaenlane galaktikas ka.

No ei midagi originaalset. Kirjutatud pole ju halvasti, aga milleks?

Ethan of Athos

Lois McMaster Bujold
Miles Vorkosigan 3
1986 a.
256 lk.

Our hero is a quiet, upstanding citizen of Athos, an obstetrician in a world in which reproduction is carried out entirely via uterine replicator, without the aid of living women. Problem: the 200-year-old cultures are not providing eggs the way they used to, and attempts to order replacements by mail have failed catastrophically. But when Ethan is sent to find out what happened and acquire more eggs, he finds himself in a morass of Cetagandan covert ops and Jackson Whole politics--and the only person who's around to rescue him is the inimitable--and, disturbingly, female--Elli Quinn, Dendarii rent-a-spy.

Arvamus:

Meeste planeedil Athosel, mis on lisaks oma pederastsuele veel ka üliusklik, on suur probleem. Kui planeeti asustati, võeti kaasa suur hulk munarakke. See juhtus 200 aastat tagasi. Aga nüüd hakkavad munarakud vananema. Ega muud, kui et Athos paneb oma välisvaluuta kokku ja proovib uusi osta. Neid aga petetakse ja saadakse hoopis mingit jama, nii et nad peavad lõpuks Ethani nimelise arsti planeedilt patusesse ja mis veel hullem - naistega asustatud - maailma saatma, et uus munarakkude partii osta.

Ja nagu kiuste on esimene inimene, keda Ethani patuses maailmas kohtab, muidugi naine ja sellele lisaks veel Dendarii palgasõdurite armee luuraja Elli Quinn. Ja siis hakkavad hargnema tempokad sündmused, kuna selgub et Athosele jõudnud mittekvaliteetse kauba taga on mitmesugused eri vandenõud ja kõik on hulga keerulisem, kui lihtne ostjalt naha üle kõrvade tõmbamine.

Ethanil tuleb oma õuduseks Elliga koostööd teha, et lõpuks mõnes mõttes isegi üle ootuste edukalt ja huvitavate tulemustega Athosele naasta. Nii et rohkem on tegemist nagu tempoka ulme-kriminulliga. Põnevalt kirjutatud, tempokas, tükai päris naljakas lugemine ja kuigu loo taust on mulle üsna vastuvõtmatu (usk + pederastia), hindan raamatut ikkagi neljaga.