1999 a.
Just as the aliens promised, a ship has landed and taken away those who took up their invitation to a new, better life. But when the pioneers wake aboard the vessel there is no welcoming committee to be seen. All the watches have stopped, except for one old-fashioned pocket watch which reveals two and a quarter hours have passed unawares. And then a scream rends the air: a pacemaker has stopped and there's nothing anyone can do to restart the ailing heart. When the US Special Forces squad radio also malfunctions, it's clear that something on board the alien ship is decommissioning everything electronic, no matter how mundane.
Arvamus:
Algul läks raamatu lugemine üsna raskelt, aga kui stiiliga ära harjusin, siis polnudki asi enam hull ja lõpetades jäin loetuga täitsa rahule.
Kogu raamatu sündmustik esitatakse nelja täiesti erineva inimese pilgu läbi: 18-aastane lapseootel protestimeelne plika, noorepoolne NASA teadlane, kolmekümnendates meedik ja teadlane ning kriminaalse minevikuga eluheidik ja erak.
Sündmustes pole midagi keerulist ja ulmelist tehnikat või eksootilisi maailmu raamatus ka ei kirjeldata. Autori tähelepanu on koondunud uude keskkonda sattunud inimestel, nende käitumisel, reaktsioonidel. Võõrolendid tulevad raamatus mängu vaid paar korda, ja siis ka väga põgusalt ja möödaminnes, taustana toimuvale.
Aga alguse saab kõik sellest, et Maa juurde lendab mingi kosmoselaev, uurib Maad paar päeva ja siis teatab kõigis keeltes ja kõigil sagedustel, et esindab mõistuslike olendite ühendust, kes juba sadu tuhandeid aastat galaktikat uurivad. Kui keegi inimestest tahab nendega liituda, siis palun. Tuleb 23 päeva pärast konkreetsel kellaajal teatud kohtades olla. Ja kogu lugu. Rohkem ei tule laevalt piuksugi.
Maalt lahkuda soovijaid osutub ka selle olematu info najal päris palju olevat, pärast selgub, et nelisada tuhat, ja kõik võetakse laeva pardale. Peale määratud hetke leiavad inimesed end laeva suurtes tühjades saalides, mida omavahel ühendavad tunnelid ja kus saaliseintes on lugematu arv koopaid. On soe, valge, maas on mingi rohtu meenutav kate, seintest voolab vett (hiljem leitakse ka toitu)... ja kõik. Ei mingit vastuvõtukomiteed, ei üldse kedagi, ei mingit infot edaspidise kohta. Ainult tohutu hulk tühje saale ja lõputud käigud ning koopad. Inimesed ootavad ja vaatavad ja kui ikka tõesti midagi ei juhtu, siis hakkavad end tasapisi nii kuidas oskavad ja vähesed reisile kaasavõetud asjad lubavad, uues ümbruses sisse seadma.
Järgnev lugu ongi sellest, mida siis ette võetakse, kuidas oma elu korraldatakse ja tasapisi uuritakse ning aru püütakse saada, mis, miks ja milleks. Ning kuigi kusagil raamatu keskel muutus inimeste olukord ikka juba üsna trööstituks (epideemia, inimeste omavaheline võitlus, laeva keskkond hakkab hävima), siis raamatu lõpus hakkavad inimesed tasapisi mõistma, mida laev endast kujutab, miks nad sinna kutsuti, mida nendelt oodatakse, mis neid ees ootab ja võib aimata asjade edasist arengut õiges suunas.
Kokkuvõttes raamat mulle meeldis. Kanadas elaval Sinclairil on muide mitmeid teaduskraade biokeemia ja meditsiini alal ja seetõttu on neisse valdkondadesse puutuvat raamatus ka põhjalikumalt käsitletud, aga mitte nii, et tavalugeja enam midagi aru ei saa. Ning 1999. a. kandideeris Cavalcade Arthur C. Clarke’i auhinnale romaanide hulgas. Hea raamat, tugev neli.
