The Last Colony

John Scalzi
Old Man's War 3
2008 a.
336 lk.

Retired from his fighting days, John Perry is now village ombudsman for a human colony on distant Huckleberry. With his wife, former Special Forces warrior Jane Sagan, he farms several acres, adjudicates local disputes, and enjoys watching his adopted daughter grow up.

That is, until his and Jane's past reaches out to bring them back into the game — as leaders of a new human colony, to be peopled by settlers from all the major human worlds, for a deep political purpose that will put Perry and Sagan back in the thick of interstellar politics, betrayal, and war.

Arvamus:

 John Perry on tagasi, sarkasm ka (küll tagasihoidlikumas koguses) - jesss!

Elab Perry kusagil planeedikesel juba 8 aastat koos oma naise Jane Sagani ja kasutütre Zoega, peab farmi ning on küla kohtunik.
Ühtäkki on KKJ-i kindral nende ukse taga ettepanekuga neil uut loodavat kolooniat juhtima asuda. Ettepanek võetakse vastu, peagi aga selgub, et miski pole tegelikult nii, nagu kindral neile rääkis.
Esiteks ei asu nende koloonia üldse seal, kus neil seda algul näidati ja teiseks on Kolooniate Liidu valitsusel kolonistidega hoopis muu plaan kui seda välja paista lasti. Nii algabki Perry ja Sagani juhtimisel koloonia võitlus enda ellujäämise eest.

Pärast mitmeid pingelisi sündmusi õnnestub koloonial püsima jääda ja Kolooniate Liidu suurvaenlase Konklaavigagi tänu Perry pingutustele suhted teatud määral joonele saada.

Kogu selle tralli järel on aga Perryl valelikust, inimete eest tõtt varjavast ja inimeste elusid mitte millekski pidavast Kolooniate Liidu keskvalitsusest kõrini. Eriti kuna nende poliitika näib paratamatult viivat kogu inimkonna hukkumisele. Nii otsustab ta järjekordse inimeste päästmise aktsiooni ette võtta ja Kolooniate Liidu juhtide tegevuse Maal teatavaks teha - siiani hoidis Kolooniate Liit Maal elavaid inimesi kõigest kosmoses toimuvast täielikus isolatsioonis, teadmatuses ja kasutas Maad vaid oma sõjaväele täienduse hankimiseks.

Ei saa muud öelda, kui et see sarja osa oli jälle väga minu meele järgi. Oli põnevust, pinget ja ehk võitsidki head lõpuks veidi liiga kergelt, jumal sellega, peaasi et võitsid! Mina hindan seda raamatut kindlalt viiega ja soovitan kõigile kogu sarja lugeda (keskmine osa on veidi nõrgem, aga ei hullu, ega ta nüüd nii kehv ka ei ole).

The Ghost Brigades

John Scalzi
Old Man's War 2
2007 a.
384 lk.

The Ghost Brigades are the Special Forces of the Colonial Defense Forces, elite troops created from the DNA of the dead and turned into the perfect soldiers for the CDF's toughest operations. They're young, they're fast and strong, and they're totally without normal human qualms.

The universe is a dangerous place for humanity--and it's about to become far more dangerous. Three races that humans have clashed with before have allied to halt our expansion into space. Their linchpin: the turncoat military scientist Charles Boutin, who knows the CDF's biggest military secrets. To prevail, the CDF must find out why Boutin did what he did.

Jared Dirac is the only human who can provide answers -- a superhuman hybrid, created from Boutin's DNA, Jared's brain should be able to access Boutin's electronic memories. But when the memory transplant appears to fail, Jared is given to the Ghost Brigades.

Arvamus:

Alustan kahe tähtsa erinevusega esimesest osast: selles raamatus pole John Perryt ja selles raamatus pole mulle esimeses osas väga meeldinud irooniat. Kaks suurt miinust.

Aga sündmustik seisneb selles, et üks inimeste tähtsamaid teadasi on vaenlase poole üle jooksnud. Ja nüüd on suur häda ta tagasi tuua või vähemalt maha lüüa. Ja muidugi huvitab sõjaväelasi motiiv, mis kuradi pärast jalga lasi.
Et teadlane on oma kopeeritud teadvuse millegipärast maha jätnud, otsustatakse "kummitusbrigaadide" sõdurite valmistamise tehnoloogia põhjal püüda teadlase koopiat valmistada, et temalt ehk ta enda motiivide kohta midagi huvitavat kuulda.

Nii näebki päevavalgust uus "kummitustbrigaadide" sõdur, kelles on kaks teadvust. Mehe enda oma areneb ja hangib kogemusi, kusagil varjatud mälusopis pesitseb aga ka tolle reeturi teadvus. Ja tasapisi hakkab see endast märku andma. Teiste ja ka sõduri enda jaoks tekib küsimus, kes ta siis nüüd tegelikult ikkagi on: kas KKJ sõdur või reeturist teadlane. Loos teeb sõdur otsuse jääda sõduriks... ja hävitab finaalis surma saades ka tolle ülejooksikust teadlase...

Algul loetletud miinustele lisaks mainin veel, et antud raamat oli minu arvates kuiv, veniv, igavavõitu. Ühesõnaga veel palju miinuseid esimese raamatuga võrreldes lisaks. Lugeda võis, aga mingit vaimustust ei tekitanud. Ja kuna esimene osa oli ikka päris hea, siis seda suurem oli pettumus seda raamatut lugedes. Minult hindeks kolm pluss ja mitte rohkem.

Old Man's War

John Scalzi
Old Man's War 1
2007 a.
368 lk.

John Perry did two things on his 75th birthday. First he visited his wife's grave. Then he joined the army.

The good news is that humanity finally made it into interstellar space. The bad news is that planets fit to live on are scarce--and alien races willing to fight us for them are common. So: we fight. To defend Earth, and to stake our own claim to planetary real estate. Far from Earth, the war has been going on for decades: brutal, bloody, unyielding.

Earth itself is a backwater. The bulk of humanity's resources are in the hands of the Colonial Defense Force. Everybody knows that when you reach retirement age, you can join the CDF. They don't want young people; they want people who carry the knowledge and skills of decades of living. You'll be taken off Earth and never allowed to return. You'll serve two years at the front. And if you survive, you'll be given a generous homestead stake of your own, on one of our hard-won colony planets.

Arvamus:

Lugu sellest, kuidas vanurid Maa kolooniaid kaitsevad ja igasugu galaktilise jama rünnakuid tagasi löövad.
75-aastasel enam erilisi valikuid ees ei ole, kui sa ei taha oma järelejäänud elunatukest tasapisi juba silmapiiril paistva surma poole veeretada, siis on ainsaks alternatiiviks Kolooniate Kaitsejõududesse astuda. Seal tehakse sind nooreks ja saadetakse 10-ks aastaks sõdima, Maad ei näe sa aga enam kunagi, isegi mitte siis, kui sul õnnestub need kümme aastat surma saamata ära teenida..

Kui John Perry naine ootamatult sureb, siis on mehel otsus selge, pealegi kui nad olid Kolooniate Kaitsejõududesse astumist juba varem üheskoos kavandanud. KKJ-s saab Perry 20-aastase inimese keha mis on mitmete geneetika- ja tehnikauudistega täiustatud, sõjaväelise koolituse ja lähebki igasuguste kosmiliste elukatega sõdimiseks. Aga et noore modifitseeritud keha sees on 75-aastase elukogenud inimese mõistus, siis hakkab pidev tapmine aegamööda ka küsimusi tekitama. Ning igatsus oma surnud naise järele on jätkuv - sellele toob aga leevendust avastus, et KKJ on tema naise DNA-d kasutanud ühe oma sõduri valmistamisel ning muidugi on too amatsoon Perryle sümpaatne...

Hea raamat kahtlemata. On põnev, on mõtteainet, on mõnusat irooniat. Ma ei oskagi midagi muud negatiivset ta kohta öelda, kui et ehk see viimane sära jääb puudu. Sellepärast ongi mu hindeks viis miinusega, mis aga sugugi ei tähenda, et ma seda raamatut igaühel lugeda ei soovitaks.