Михаил Ахманов
Пришедшие из мрака 3
2009 a.
352 lk.
Война между человечеством и агрессивной расой дроми, стремящейся завоевать всю Галактику, продолжается уже больше полувека. Потери исчисляются миллионами. Наконец людям выпадает шанс — одним ударом выиграть войну или хотя бы прервать ее на неопределенное время, уничтожив правящий клан противников. Но для этого надо пройти к материнской планете дроми недоступными прежде межгалактическими путями даскинов, Владык Пустоты. Возглавить рискованную операцию поручают коммодору Олафу Питеру Тревельяну-Красногорцеву, храбрецу, любимцу армии, покорителю далеких миров и женских сердец. И все бы ясно и однозначно, если бы не странное обстоятельство: вместе с эскадрой Тревельяна к дроми летит наблюдатель, Марк Вальдес, сын легендарного звездного адмирала, герой войны, ставший теперь Судьей Справедливости. Таких в Галактике всего двенадцать. И их решение, каким бы неожиданным оно ни было, для исполнения является обязательным...
Arvamus:
Sündmused toimuvad mõne sajandi pärast tulevikus. Nagu ikka, on inimkond selleks ajaks kosmosesse laiali valgunud ja planeete asustanud. On kohtutud ka vendadega mõistuses, aga mingeid sooje suhteid pole kellegagi tekkinud, pigem vastupidi – enamikuga on suhted parimal juhul „vaenuliku neutraalsuse” tasemel.
Loomulikult on viimase 3-4 sajandi jooksul peetud mitmeid suuri sõdu teiste mõistuslike olenditega, üldiselt on need inimestele lõpuks siiski positiivselt lõppenud. Ka raamatus kirjeldatud sündmused on otseselt seotud inimeste sõjaga ühe mittehumanoidse dromide nimelise rassiga, kes tulenevalt juba oma füsioloogia ja mõttemaailma täielikust erinevusest inimeste omast on inimestele väga raskeks vastaseks ja kellega sõdimisele ei paista kuidagi lõppu tulevat.
Ning siis pakub üks vanemaid, arenenumaid ja eraklikke rasse (Loona Eo) inimestele välja võimaluse anda dromidele selline löök, mis korraga hävitaks nende koduplaneedid koos seal asuva dromide eliidi/juhtidega ja sellega loodetavasti lõpetada aastakümneid kestnud sõjad.
Raamatu peategelaseks, kelle kaudu sündmusi jälgime, on ühest kaugest kolooniast pärit Marco Valdezi nimeline Õigluse Kohtunik – üks 12st sellist tiitlit kandvast inimesest, kelle ülesandeks on lahendada inimkonna ja teiste mõistuslike liikide vahelisi konflikte just nimelt õigluse seisukohalt. Nood 12 kohtunikku omavad muide nii kõrget staatust, et võivad panna veto kõigile inimeste poolt ükskõik kus ette võetud tegevustele ja Kohtunike otsuseid ei saa vaidlustada, need on täitmiseks.
Kohtunik Valdeze soontes voolab ka natuke ühelt oma esivanemalt päritud tulnukarassi verd, mis annab talle teatud erilise võime ja nagu loo käigus selgub, on tal loona eo hulgas venda, mis on eriti üllatav, kuna loona eod on küll humanoidid, aga neljasoolised ja nende järglastetegemine käib mingil mentaalsel viisil. Igatahes on Valdezi isal õnnestunud ühe pagenduses olnud nais-loona eoga järglane tekitada ja too vend tuleb nüüd inimestele appi (nagu lõpuks selgub, pole see appitulek siiski mitte päris tagamõttevaba ja altruismil põhinev ning vaid sugulussidemetest tingitud).
Kaudselt on mängus ka mingi Iidsete rass, kes kunagi kogu meie galaktikat valitsesid ja juhtisid ning korda ja rahu tagada püüdsid. Lõppes nende taotlus aga sellega, et seda korda suudeti tagada vaid hirmuga – kogu galaktika kartis neid ja tundis nende ees õudust. Kui Iidsed sellest aru said, otsustasid nad lahkuda, üht-teist endast siia siiski ka maha jättes. Ja kas nad tegelikult ikka nii lõplikult lahkusidki?
Nii et inimesed koguvad rasketest sõjalaevadest löögiüksuse ja kasutades loona eo abi (Kohtunik Valdez oma venna ja tolle saatjaga (oluline tegelane!) lendab kaasa), suunduvad läbi Iidsete rajatud „transpordivõrgu” - Jupiteri Punane Laik on üks selle portaale - otse dromide planeedisüsteemi (too Iidsete tunnelivõrk haarab oma harudega muidugi kogu galaktikat). Jõutaksegi takistamatult vaenlase relvajõudude selja taha nende kodumaailma, miski ei takista enam dromidele lööki andmast ja...
Mulle raamat meeldis (Ahmanovil on muide kandidaadikraad füüsikas ja suur hulk kirjutatud teoseid). Kuigi sündmustik keerleb kogu aeg sõdade ja sõdimise ümber ja venelased liigitavad teose „bojevaja fantastika” alla, pole hoopiski tegemist raamatuga, kus igal teisel leheküljel päid-jalgu lendab ja veri ojadena voolab. Tegemist on hoopis üllatavalt rahuliku, aga samas ka põneva ja pingelise teosega. Palju on Kohtunik Valdeze meenutusi, tundeid, mõtteid, elufilosoofiat, järelvaateid ajaloosündmustele, arutlusi teiste mõistuslike olendite üle. Samuti ühe kõrge sõjaväelase (jälle Valdeze sugulase!) mõttemaailma. Aga näiteks lahinguid kirjeldati vaid kas tagasivaatena toimunule ja raamatu lõpus, kus annihilaator korraks käiku lasti... Kõik see aga põnevust ei vähendanud.
Raamatu lõpp oli muidugi ootamatu, kuigi teisalt loogiliselt võttes ka etteaimatav. Ja samas tekitas too lõpp minus ka uusi küsimusi. Positiivne lugemiselamus, mis andis ainest ka kaasamõtlemiseks. 5.
Loomulikult on viimase 3-4 sajandi jooksul peetud mitmeid suuri sõdu teiste mõistuslike olenditega, üldiselt on need inimestele lõpuks siiski positiivselt lõppenud. Ka raamatus kirjeldatud sündmused on otseselt seotud inimeste sõjaga ühe mittehumanoidse dromide nimelise rassiga, kes tulenevalt juba oma füsioloogia ja mõttemaailma täielikust erinevusest inimeste omast on inimestele väga raskeks vastaseks ja kellega sõdimisele ei paista kuidagi lõppu tulevat.
Ning siis pakub üks vanemaid, arenenumaid ja eraklikke rasse (Loona Eo) inimestele välja võimaluse anda dromidele selline löök, mis korraga hävitaks nende koduplaneedid koos seal asuva dromide eliidi/juhtidega ja sellega loodetavasti lõpetada aastakümneid kestnud sõjad.
Raamatu peategelaseks, kelle kaudu sündmusi jälgime, on ühest kaugest kolooniast pärit Marco Valdezi nimeline Õigluse Kohtunik – üks 12st sellist tiitlit kandvast inimesest, kelle ülesandeks on lahendada inimkonna ja teiste mõistuslike liikide vahelisi konflikte just nimelt õigluse seisukohalt. Nood 12 kohtunikku omavad muide nii kõrget staatust, et võivad panna veto kõigile inimeste poolt ükskõik kus ette võetud tegevustele ja Kohtunike otsuseid ei saa vaidlustada, need on täitmiseks.
Kohtunik Valdeze soontes voolab ka natuke ühelt oma esivanemalt päritud tulnukarassi verd, mis annab talle teatud erilise võime ja nagu loo käigus selgub, on tal loona eo hulgas venda, mis on eriti üllatav, kuna loona eod on küll humanoidid, aga neljasoolised ja nende järglastetegemine käib mingil mentaalsel viisil. Igatahes on Valdezi isal õnnestunud ühe pagenduses olnud nais-loona eoga järglane tekitada ja too vend tuleb nüüd inimestele appi (nagu lõpuks selgub, pole see appitulek siiski mitte päris tagamõttevaba ja altruismil põhinev ning vaid sugulussidemetest tingitud).
Kaudselt on mängus ka mingi Iidsete rass, kes kunagi kogu meie galaktikat valitsesid ja juhtisid ning korda ja rahu tagada püüdsid. Lõppes nende taotlus aga sellega, et seda korda suudeti tagada vaid hirmuga – kogu galaktika kartis neid ja tundis nende ees õudust. Kui Iidsed sellest aru said, otsustasid nad lahkuda, üht-teist endast siia siiski ka maha jättes. Ja kas nad tegelikult ikka nii lõplikult lahkusidki?
Nii et inimesed koguvad rasketest sõjalaevadest löögiüksuse ja kasutades loona eo abi (Kohtunik Valdez oma venna ja tolle saatjaga (oluline tegelane!) lendab kaasa), suunduvad läbi Iidsete rajatud „transpordivõrgu” - Jupiteri Punane Laik on üks selle portaale - otse dromide planeedisüsteemi (too Iidsete tunnelivõrk haarab oma harudega muidugi kogu galaktikat). Jõutaksegi takistamatult vaenlase relvajõudude selja taha nende kodumaailma, miski ei takista enam dromidele lööki andmast ja...
Mulle raamat meeldis (Ahmanovil on muide kandidaadikraad füüsikas ja suur hulk kirjutatud teoseid). Kuigi sündmustik keerleb kogu aeg sõdade ja sõdimise ümber ja venelased liigitavad teose „bojevaja fantastika” alla, pole hoopiski tegemist raamatuga, kus igal teisel leheküljel päid-jalgu lendab ja veri ojadena voolab. Tegemist on hoopis üllatavalt rahuliku, aga samas ka põneva ja pingelise teosega. Palju on Kohtunik Valdeze meenutusi, tundeid, mõtteid, elufilosoofiat, järelvaateid ajaloosündmustele, arutlusi teiste mõistuslike olendite üle. Samuti ühe kõrge sõjaväelase (jälle Valdeze sugulase!) mõttemaailma. Aga näiteks lahinguid kirjeldati vaid kas tagasivaatena toimunule ja raamatu lõpus, kus annihilaator korraks käiku lasti... Kõik see aga põnevust ei vähendanud.
Raamatu lõpp oli muidugi ootamatu, kuigi teisalt loogiliselt võttes ka etteaimatav. Ja samas tekitas too lõpp minus ka uusi küsimusi. Positiivne lugemiselamus, mis andis ainest ka kaasamõtlemiseks. 5.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar