Знак Близнецов

Андрей Ливадный
Экспансия: История Галактики 2
1997 a.

Первые колониальные транспорты Человечества, отправленные в малоизученную аномалию космоса, выходят в трехмерный континуум вовсе не на орбитах «райских планет», как то обещали рекламные проспекты фирм-отправителей. Людей, едва очнувшихся от криогенного сна, ждет поиск пригодного для жизни мира и борьба с враждебными человеку биосферами.

Arvamus:

Aasta on 2217. Inimkond teeb katse lahendada Maa ülerahvastuse probleemi väljaspool Päikesesüsteemi asuvate planeetide koloniseerimisega. On avastatud võimalus hüperruumi (ruumianomaaliaid) kasutada. Ja kuigi hüperruumi teooria on alles väga toores, sunnib kriitiline olukord Maal ning muidugi ka koloniseerimise pealt kasumit teenivate suurfirmade huvid seda ennatlikult kasutusele võtma.
Ja saadetaksegi sadu tohutu suuri koloniseerimislaevu ühtekokku miljonite külmutatud inimestega pardal tegelikult täielikku tundmatusse.
Ka Krivitši nimeline laev 300 000 külmutatud inimesega pardal väljub ruumianomaaliast hoopiski mitte seal, kus planeeritud ja reklaamitud, vaid pagan teab kus. Ainus hea asi on see, et satutakse kuhugi tihedalt tähti täis kosmoseosasse, nii et on tilluke lootus leida mõni elamiskõlblik planeet enne, kui laeval varud otsa saavad.

Lugu ongi sellest, kuidas Krivitši meeskond end uues olukorras avastab, kuidas meeskonnaliikmed kohanevad teadmisega, et tagasiteed Maale enam ei ole ning et ainus võimalus ellu jääda on väga kiiresti sobiv planeet leida, ja kui planeet leitakse (päris karmi ja agressiivse faunaga), siis kuidas seal kiiresti mingidki ellujäämist tagavad olud luua. Muidu pole meeskonnal lihtsalt mõtet oma „lasti” külmutusest äratadagi.

Laeva meeskonnaliikmete arengust ja käitumisest ekstreemsetes oludes, esimestest päevadest tundmatul planeedil ja eriti selle loomastiku ühe agressiivse esindajaga kokkupuutest oli minu arvates põnevalt ja hästi kirjutatud.

Ehki lugu on ka iseseisvana loetav, tuleks teda võtta siiski kui ühte mosaiigikildu Galaktika Ajaloo sarjas. Iseseisvana jääks lugu minu arvates veidi lahjaks ja lühiduse tõttu pisut pealiskaudseks, osana tervikust täidab ta aga oma koha üldpildis kindlasti hästi.
Aga et ma loodan selles sarjas veelgi paremaid raamatuid leida, siis jätan arenguruumi ja panen ka sellele osale hindeks nelja.