2008 a.
320 lk.
2479 год.
Контакт человечества с внеземными "братьями по разуму" состоялся.
Однако миролюбивые гуманоиды-сангхиты не просто намерены завязать с людьми дружеские отношения - они просят помощи.
Потому что сангхиты веками пребывают в рабстве у загадочной могущественной расы, обладающей даром телепатического воздействия на чужой разум.
Но стоит ли ввязываться в чужую войну?
Поначалу правительство Земли сомневается...
Однако вскоре людям становится ясно: следующими рабами станут они.
Остается только нанести удар первыми...
Arvamus:
Muistsed sumerid on Maalt teistele planeetidele kolinud, oma jumalad unustanud ja nüüd on mingid surnud tulnukad nad endale allutanud ja nende tahte halvanud. Kutsuvad sumerid Maalt inimesed appi end okupantide käest päästma, sest Maal pole nende surnute trikid läbi läinud. Lendavadki inimesed kohale, surnud allutavad ka inimesed peale ühe enda tahtele ja see ainuski ei saa mõhkugi aru, milles asi on ja mida temalt tahetakse. Hakatakse ka teda maha nottima ja enne surema hakkamist kutsub too nii automaatselt Jumalat appi ja palub Jumalalt armu. Ja otsekoha kaob pahade surnud tulnukate mõju, „päike tuleb pilve tagant välja ja Jumala lahke pale vaatab taevast alla...”
No nüüd sattusin „Vahitorni” otsa... ja seda ei saa ka öelda, et tule taevas appi, taevas juba tuli (raamatus) appi. No sellist jura pole ma ammu lugenud... ja usun, et eelpoolkirjutatu spoilerina kellegi teise lugemishuvi ei pärsi, kuna minu kirjutatu puudutas vaid raamatu esimest osa/poolt, peale selle jätsin raamatu pooleli. Kindel 1 minult.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar