Old Man's War 2
2007 a.
384 lk.
The Ghost Brigades are the Special Forces of the Colonial Defense Forces, elite troops created from the DNA of the dead and turned into the perfect soldiers for the CDF's toughest operations. They're young, they're fast and strong, and they're totally without normal human qualms.
The universe is a dangerous place for humanity--and it's about to become far more dangerous. Three races that humans have clashed with before have allied to halt our expansion into space. Their linchpin: the turncoat military scientist Charles Boutin, who knows the CDF's biggest military secrets. To prevail, the CDF must find out why Boutin did what he did.
Jared Dirac is the only human who can provide answers -- a superhuman hybrid, created from Boutin's DNA, Jared's brain should be able to access Boutin's electronic memories. But when the memory transplant appears to fail, Jared is given to the Ghost Brigades.
Arvamus:
Alustan kahe tähtsa erinevusega esimesest osast: selles raamatus pole John Perryt ja selles raamatus pole mulle esimeses osas väga meeldinud irooniat. Kaks suurt miinust.
Aga sündmustik seisneb selles, et üks inimeste tähtsamaid teadasi on vaenlase poole üle jooksnud. Ja nüüd on suur häda ta tagasi tuua või vähemalt maha lüüa. Ja muidugi huvitab sõjaväelasi motiiv, mis kuradi pärast jalga lasi.
Et teadlane on oma kopeeritud teadvuse millegipärast maha jätnud, otsustatakse "kummitusbrigaadide" sõdurite valmistamise tehnoloogia põhjal püüda teadlase koopiat valmistada, et temalt ehk ta enda motiivide kohta midagi huvitavat kuulda.
Nii näebki päevavalgust uus "kummitustbrigaadide" sõdur, kelles on kaks teadvust. Mehe enda oma areneb ja hangib kogemusi, kusagil varjatud mälusopis pesitseb aga ka tolle reeturi teadvus. Ja tasapisi hakkab see endast märku andma. Teiste ja ka sõduri enda jaoks tekib küsimus, kes ta siis nüüd tegelikult ikkagi on: kas KKJ sõdur või reeturist teadlane. Loos teeb sõdur otsuse jääda sõduriks... ja hävitab finaalis surma saades ka tolle ülejooksikust teadlase...
Algul loetletud miinustele lisaks mainin veel, et antud raamat oli minu arvates kuiv, veniv, igavavõitu. Ühesõnaga veel palju miinuseid esimese raamatuga võrreldes lisaks. Lugeda võis, aga mingit vaimustust ei tekitanud. Ja kuna esimene osa oli ikka päris hea, siis seda suurem oli pettumus seda raamatut lugedes. Minult hindeks kolm pluss ja mitte rohkem.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar