Валентин Холмогоров
2013 a.
320 lk.
Галактика стоит на пороге жестокой войны. Остаться в стороне — невозможно. В этой войне не останется победителей, а проигравших ждет печальная участь.
Ник Фадеев и его друзья не желали становиться героями, но судьба сама дала им в руки оружие. Новейший космический линкор, способный уничтожать планеты, готов дать достойный ответ тем, кто встал на пути человечества к звездам.
Но иногда то, что люди считали спасением, внезапно становится проклятием Галактики…
Arvamus:
Mis kurat sundis mind selle raamatu ette võtma? Veidi iseäralik raamatu kaanepilt ja intrigeeriv pealkiri ilmselt? Ühesõnaga see oli suur eksitus, sellise pasa oleks võinud kindla peale lugemata jätta. Aga noh, ma suutsin ta isegi läbi ratsutada, nii et alla kahe ei saa hindeks panna.
Paar sõna raamatu iseloomustamiseks. Lugu on masendavalt hall, selles pole mitte midagi originaalset, pole mitte ainukest mikroskoopilistki autoripoolset originaalset mõtet. No aga kui sul omi mõtteid ega ideid ei ole, mis kuradi pärast siis kukkuda raamatut kirjutama? Ilmselt selleks, et raha teenida... mõnituhat lolli ikka leidub, kes rumalast peast või meeltesegaduses selle üllitise ostma juhtub.
Nagu ütlesin, pole sisus midagi originaalset. On kaks suurt galaktilist korporatsiooni, kes oma kasumi pärast teineteisel hammastega kõris on. No ja muidugi on sellisele kaklusele jalgujääjaid, selles raamatus lausa miljonite kaupa, kelle elunatuke värdjalikele imperialistidele kopika eestki korda ei lähe. No ja on ka kaks peategelast, kelle seiklused paralleelselt kulgevad. Üks on just kooli lõpetanud nolk, kes ühe korporatsiooni erasõjaväkke astub ja kohe kõige suuremate madinate sisse satub. Ning teine on tähtsusetu kaubalaeva piloot, kes oma õnnetuseks ühe väga olulise teadlasega välimuse poolest identseks osutub ja kuna too originaalteadlane on ühe korporatsiooni küünte vahelt põgenenud, siis tahab too majandus-suurjõud toda pilooti teadlase (välise) aseainena kasutada.
Raamatu lõpus keeratakse mõned asjad nagu ikka paar korda jalgadelt pea peale ja siis jälle tagasi, mõned tegelased pole need, kes nad siiani näisid olevat ja siis nad jälle on need ja siis ikka ei ole... ühesõnaga traditsiooniline raamatute finaali triangel.
See paljukuuldud tõde, et inimesed on ikka täiesti metslased alles, tapavad omasuguseid, korratakse lõpus ka üle ja saadakse üksteise mahanottimisele lisaks ilmselt vahelduseks üks uus vaenlane galaktikas ka.
No ei midagi originaalset. Kirjutatud pole ju halvasti, aga milleks?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar