Undying Mercenaries 2
2014 a.
373 lk.
The Galactics arrived with their Battle fleet in 2052. Rather than being exterminated under a barrage of hell-burners, Earth joined a vast Empire that spans the Milky Way. Our only worthwhile trade goods are our infamous mercenary legions, elite troops we sell to the highest alien bidder.
In 2122 a lost colony expedition contacts Earth, surprising our government. Colonization is against Galactic Law, and Legion Varus is dispatched to the system to handle the situation. Earth gave them sealed orders, but Earth is thirty-five lightyears away. The Legion commanders have a secret plan of their own. And then there's James McGill, who was never too good at listening to authority in the first place...
In DUST WORLD, book two of the Undying Mercenaries Series, McGill is promoted to Specialist and sent to a frontier planet outside the Empire. Earth's status within the Empire will never be the same.
Arvamus:
Aastal 204... millegagi saatsid inimesed teele oma ainsa koloniseerimislaeva. 2122. aastal saab Maa kolonistidelt teate, et nad on (tükk aega tagasi) sihtkohta jõudnud (raadiosignaali liikumise kiirus...). Maa satub paanikasse. Galaktilise Impeeriumi seaduste kohaselt on igasugune koloniseerimine keelatud ja võib kaasa tuua koloniseeriva liigi täieliku hävitamise. Maa asub probleemi lahendama. Ja kõige mõistlikum lahendus leitakse olevat koloonia hävitamine - pigem saagu hukka mõningad kolonistid kui et kogu Maa. Lahenduse elluviijaks valitakse muidugi leegion Varus, alatine mustatöötegija.
Jõuab Varus kolonistide tähesüsteemi ja asjad lähevad äkki keeruliseks. Selgub, et seda tähesüsteemi asustavad peale kolonistide veel korralikult kõrgel arengutasemel olevad väga agressiivsed kaheksajalad. Nood elukad teevad leegioni laevale kiiresti üks-null ära ja leegion on sunnitud süsteemi ühele kõrbeplaneedile hädamaandumise tegema. Selgub, et nood kaheksajalad elavad süsteemi ainsal korralikult elamiskõlblikul veerikkal planeedil, süsteemi omal ajal saabunud kolonistid olid aga samuti sunnitud sinna kõrbeplaneedile laskuma. Ja kolonistid peavad juba aastakümneid naaberplaneedi kaheksajalgadega võitlust - nood võtavad inimesi endale orjadeks, korraldavad väikese geenimuundamise ja valmistavad sedasi inimestest endale sõdureid. Kolonistid peavad algul Varuse leegionäre kaheksajalgade mutantideks ja kolonistide ning Varuse vahel läheb madinaks. Siis aga saabuvad kohale ka kaheksajalad uusi orje võtma, Varus ja kolonistid teevad vaherahu ja edasi läheb sõdimiseks kaheksajalgadega.
Kaheksajalad on Impeeriumisse mittekuuluvad tegelased ehk siis väljaspool seadust olevad, aga Varuse juhid on hirmus ähmi täis, et kuidad kohe-kohe kohale saabuvatele Impeeriumi bürokraatidele kolonistide olemasolu selgitada. Pealegi kui kaheksajalgadega sõdimine ei jäta aega kolonistide mahanottimiseks.
Saadakse lõpuks saabunud kaheksajalgadest jagu aga kohe on kohal ka Impeeriumi ametnikud ja asi läheb karmiks: mis kuradi kolonistid, kas te ei tea seadusi, kogu inimsugu tuleb kohe hävitada jne. Loo lahendus on elementaarne ja positiivne, kohe algusest peale silmnähtav - ma ei mõista kuidas Maa juhid nii lollid olid, et kohe algul sellele ei mõelnud ega selle lahendusega Impeeriumi poole ei apelleerinud (lahenduse vihjeks - millal kolonistide laev Maalt lahkus?)
McGill on loos muidugi jälle peategelane. Kergjalaväelasest Spetsialistiks ülendatud ja veel rohkem omi mõtteid ja ülemustele allumatust täis. Kui talle ikka miski Varuse juhtkonna vastuvõetud otsustes ja käskudes ei meeldi, siis tema neid käske ka ei täida. Aga ei meeldi talle juba algusest peale see, et Varus on saadetud teisi inimesi tapma. Jääb arusaamatuks, kuidas ta tahtis saavutada, et nii kolonistide kui Maa inimeste mõlemate jaoks galaktikute poolt positiivne lahendus oleks tulnud (ega tal sellest ettekujutust ei olnudki), aga igatahes polnud tal kavas hakata koloniste tapma ja ta otsis vastupidiselt käskudele kolonistidega kontakti ja püüdis inimeste koostööd saavutada. McGilli tegevus tundub lõpupoole juba oma leegioni reetmisena - aga viimastel hetkedel kui galaktikud on inimeste jaoks saatuslikku otsust tegemas mängib McGill jälle olulist rolli - ja lõpptulemus on kõigile inimestele positiivne. Ainsateks tõelisteks kaotajateks on ärksad ja agressiivsed kaheksajalad kelle ühiskonna Varus lõpuks nende veeplaneedil hävitab.
Ei olnud parem ega halvem raamat kui eelmine osa. McGilli isetegevus läks minu arvates selles raamatus juba kohati liiga allumatuks ja isetegevuseks ning tema oma põhimõtetest kinnipidamine juba veidi ebausutavaks, et mitte öelda, et see hakkas lausa lapselikku jonni meenutama. Aga olgu, eelmise osaga samal tasemel raamat, saab siis ka see neljakese hindeks.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar