5. mai 2011

Черная эстафета

Владимир Васильев
Смерть или слава 2
2005 a.
448 lk.

Пилот космической яхты принял выгодное предложение - взять на борт груз, за доставку которого будет заплачено целое состояние. Так началось нечто, еще не бывалое даже на просторах открытого космоса. Даже для лихих звездолетчиков, привыкших к любой опасности, к любой игре со смертью. Так началась ЧЕРНАЯ ЭСТАФЕТА. Гонка на выживание. Проигравшие просто гибнут, и никто не вспомнит о них. Победитель получает ВСЕ. Только вот... останется ли хоть кто - то, чтобы стать победителем?

Arvamus:

Mingi kahtlane tüüp tahab sarkofaagiks nimetatavat kasti ühest galaktika servast teise transportida.

Miljon ettemaksuna kastiviija arvele - kuller unistab juba, mida ta ülejäänud saadaolevate kümnete miljonitega peale hakkab - mõnedkümned ruumihüpped - kuller hakkab omadega segi minema (ilmselt sarkofaagi tõhusal kaasabil) - kuller saab ühel või teisel viisil surma.

Ja sedasi väikeste variatsioonidega kord korra järel. Mulle hakkas see asi raamatu teises pooles veidi üksluiseks muutuma. Aga teiste rasside kirjeldamine ja tutvustamine lisab muidugi vaheldust.

Ning see sarkofaagi ümber hõljuv, aegamisi tihenev salapärasuse ja hirmu õhkkond mis kogu raamatut läbis oli väga hästi kirjutatud. Huvi teada saada, mis või kes pagan selles sarkofaag siis ikkagi on, kasvas lugedes ka kogu aeg. Ja siis see lõpp... vaikin. Ei saa ju kellegi teadasaamisrõõmu ära rikkuda.

Minu arvates veidi lahjem lugu, kui „Smert ili slava”, aga igati loetav raamat ja nelja väärt. 

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar