Звезды в ладонях 1
2001 a.
XXXVI век… Человечество заселило Галактику, вошло в контакт с другими космическими цивилизациями и дало толчок к развитию этих миров. Но в начале сорокового тысячелетия девять гуманоидных цивилизаций заключили союз Иных против людей. Иные оккупировали планеты, населенные людьми, в том числе и Землю. Людей отправляли в резервации, на необитаемые планеты и приговаривали к медленному вымиранию.
Но не все потерпели поражение. Маленькая, незаметная в своем регионе Галактики планета Терра-Галлия сумела отразить атаки противника, превратив окружающее гиперпространство в неприступную крепость…
Arvamus:
Tegemist on seda laadi raamatuga, kus autori peatähelepanu pole mitte niivõrd tegevuse kirjeldamisel, kui sellel, mis ja miks selle tegevuse põhjustab. Miks loo tegelased mingis olukorras just nii, aga mitte teisiti käituvad, miks toimuvad just sellised globaalsed protsessid, milliseid autor kirjeldab, aga mitte teistsugused. Ja tuleb öelda, et Avramenkol on õnnestunud inimeste käitumine ja enda loodud maailm minu jaoks igati usutavalt ja loogiliselt lahti kirjutada ning toimima panna.
Teine põhimõtteline asi, mille eest Avramenko minult suure plussi saab, on see, et ta on viitsinud ulmeliste nähtuste füüsikalise tausta üle mõelda ja enda teooriaid loonud. Näiteks viimase aja ulmeraamatutes väga levinud liikumine läbi hüperruumi tunnelite. Muudkui aga kusagil mingist „august” kosmoses raketiga viuhti sisse ja lupsti tuhandete valgusaastate kaugusel jälle välja. Aga mis see tunnel siis olema peaks, miks ja kuidas tekib, sellest pole enamusel kirjanikel halli aimugi ega mingit enda jaoks loodud ettekujutust. Avramenko on aga näiteks nende tunnelite kohta oma teooria välja töötanud. Ju selles mängis rolli ka see, et Avramenko on Kiievi ülikoolis 6 aastat füüsikat õppinud... Ei ole mina ütleja, kui lapsik või naiivne tema teooria on, aga ta on olemas ja minule kõlbas ning meeldis see küll.
Ja too protsessidele ning inimestele keskendumine on seotud tervikuks küllalt huvitava süžeega, nii et raamatut lugedes mul igav ei hakanud.
XXXVI sajandil on inimkond üsna nukras seisus – suletud oma endiste liitlasrasside poolt paarikümnele planeedile õiguseta neilt lahkuda. Kunagisest meie galaktika kõige arenenumast ja tugevamast jõust, kus 700 miljardit inimest asustasid enam kui viitsada planeeti, on järel vaid riismed – 20 miljardit.inimest mõnekümnel vanglaplaneedil. Ning vaid üks inimeste planeet on enam kui 100 aastat eest alanud sõjas siiani vallutamata. Terra-Gallia on seni suutnud kõik rünnakud tagasi lüüa. Sealt saabki alguse inimeste uus tõus ja enda vabastamine.
Mida aga inimesed tegid, et õpilased ja liitlased nende vastu pöördusid? XXII sajandil kaugkosmosesse jõudes avastasid inimesed peagi ka teisi mõistuslikke olendeid, kes kõik olid aga palju madalamal arengutasemel. Millegipärast oli inimestel vaja kõiki neid (keda kiviajast, kes keskajast välja tirides) arendama ja õpetama hakata. Algul olid „nooremad vennad” sellega väga nõus, kiiresti arenedes muutus inimeste pidev eeskoste neile aga aegamisi vastumeelseks ja et inimesed sellest aru ei saanud ega oma käitumist vastavalt teiste rasside edasiminekule ei muutnud, pöördusidki nad lõpuks üheskoos inimeste vastu.
Veel seda, et antud raamat on samanimelise diloogia esimene osa ning minule jättis ta sümpaatse mulje: ehk mitte küll kõige säravam ulmelugu, aga igati loetav. Hindeks neli.
Но не все потерпели поражение. Маленькая, незаметная в своем регионе Галактики планета Терра-Галлия сумела отразить атаки противника, превратив окружающее гиперпространство в неприступную крепость…
Arvamus:
Tegemist on seda laadi raamatuga, kus autori peatähelepanu pole mitte niivõrd tegevuse kirjeldamisel, kui sellel, mis ja miks selle tegevuse põhjustab. Miks loo tegelased mingis olukorras just nii, aga mitte teisiti käituvad, miks toimuvad just sellised globaalsed protsessid, milliseid autor kirjeldab, aga mitte teistsugused. Ja tuleb öelda, et Avramenkol on õnnestunud inimeste käitumine ja enda loodud maailm minu jaoks igati usutavalt ja loogiliselt lahti kirjutada ning toimima panna.
Teine põhimõtteline asi, mille eest Avramenko minult suure plussi saab, on see, et ta on viitsinud ulmeliste nähtuste füüsikalise tausta üle mõelda ja enda teooriaid loonud. Näiteks viimase aja ulmeraamatutes väga levinud liikumine läbi hüperruumi tunnelite. Muudkui aga kusagil mingist „august” kosmoses raketiga viuhti sisse ja lupsti tuhandete valgusaastate kaugusel jälle välja. Aga mis see tunnel siis olema peaks, miks ja kuidas tekib, sellest pole enamusel kirjanikel halli aimugi ega mingit enda jaoks loodud ettekujutust. Avramenko on aga näiteks nende tunnelite kohta oma teooria välja töötanud. Ju selles mängis rolli ka see, et Avramenko on Kiievi ülikoolis 6 aastat füüsikat õppinud... Ei ole mina ütleja, kui lapsik või naiivne tema teooria on, aga ta on olemas ja minule kõlbas ning meeldis see küll.
Ja too protsessidele ning inimestele keskendumine on seotud tervikuks küllalt huvitava süžeega, nii et raamatut lugedes mul igav ei hakanud.
XXXVI sajandil on inimkond üsna nukras seisus – suletud oma endiste liitlasrasside poolt paarikümnele planeedile õiguseta neilt lahkuda. Kunagisest meie galaktika kõige arenenumast ja tugevamast jõust, kus 700 miljardit inimest asustasid enam kui viitsada planeeti, on järel vaid riismed – 20 miljardit.inimest mõnekümnel vanglaplaneedil. Ning vaid üks inimeste planeet on enam kui 100 aastat eest alanud sõjas siiani vallutamata. Terra-Gallia on seni suutnud kõik rünnakud tagasi lüüa. Sealt saabki alguse inimeste uus tõus ja enda vabastamine.
Mida aga inimesed tegid, et õpilased ja liitlased nende vastu pöördusid? XXII sajandil kaugkosmosesse jõudes avastasid inimesed peagi ka teisi mõistuslikke olendeid, kes kõik olid aga palju madalamal arengutasemel. Millegipärast oli inimestel vaja kõiki neid (keda kiviajast, kes keskajast välja tirides) arendama ja õpetama hakata. Algul olid „nooremad vennad” sellega väga nõus, kiiresti arenedes muutus inimeste pidev eeskoste neile aga aegamisi vastumeelseks ja et inimesed sellest aru ei saanud ega oma käitumist vastavalt teiste rasside edasiminekule ei muutnud, pöördusidki nad lõpuks üheskoos inimeste vastu.
Veel seda, et antud raamat on samanimelise diloogia esimene osa ning minule jättis ta sümpaatse mulje: ehk mitte küll kõige säravam ulmelugu, aga igati loetav. Hindeks neli.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar