The Heritage Universe 5
2004 a.
448 lk.
The third book in Sheffield's Heritage Universe series (Convergent Series; Transvergence) further explores the magnificent artifacts and philosophy of the omnipotent Builders, but too many stock characters are introduced only to be killed off or to be funny. Survival experts and an administrator for the Fourth Alliance, Julian Graves, join the series' heroes-idealist Hans Rebka, Builder expert Darya Lang, adventurer Louis Nenda and his alien entourage, and the embodied computer, E. Crimson Tally-in a rescue mission to a galaxy in the Sagittarius Arm. During the voyage, Hans and Louis pursue their rivalry for Darya, while other crew members express their mutual dislike in a series of lame exchanges. Then, as they near their objective, the team splits up to maximize the adventures and provide, alternately, serious scientific investigation and low comedy. However, the multiple perspectives and plot leaps only fragment the gestures toward hard science, while the dramatic potential inherent in such characters as E. Crimson Tally goes undeveloped. The primary appeal will be to Sheffield devotees who feel compelled to finish a series that they've started. of The Amazing Dr. Darwin.
Arvamus:
Tegemist on The Heritage Universe sarja viienda ning viimase osaga.
a mina olen sügavalt pettunud. Ning mitte niivõrd konkreetses raamatus (selles muidugi ka), vaid kogu Heritage sarjas tervikuna.
Aga alustan antud raamatu sisust. Ega siin palju öelda ei ole. Ülesehituselt on tegu eelmise osa veidi muudetud koopiaga. Kusjuures see koopia on Convergence’ist veel viletsam. Seekord tegutsevad sarja kangelased meie galaktika naaberspiraalharus. Lähevad seal toimuvaid drastilisi muutusi uurima ja kohapeal tegelevad oma elude päästmisega.
Nüüd sellest, mis mind selle sarja juures kokkuvõttes häiris.
Viies raamatus keerleb tegevus salapäraste Ehitajate ja nende loomingu ümber. Ja viienda raamatu lõpuks teame Ehitajatest sama vähe, kui sarja lugemist alustades. Mulle selline asi ei meeldinud.
Teiseks on autor mõelnud välja suure hulga igasuguseid nähtusi ja tehnoloogiaid, mis on vastuolus kõigi meie arusaamadega füüsikast ja maailma ehitusest. Tore, põnev. Aga lõpuks selgub, et ta ei püüa mitte ühtegi neist selgitada. Järelikult pole tal endal mingit ettekujutust, olgu siis ükskõik kui ulmelist, mis nende nähtuste ja tehnoloogiate taga (tema arvates) olla võiks. Sheffield on lihtsalt kuhjanud kokku suure hulga võimatuid asju ning nähtusi ja kõik. Võimatute asjade väljamõtlemine pole ju keeruline. Aga katsu sa neile ka ükskõik kui imelik või naljakas põhjendus anda (mis, miks, kuidas), see juba on keeruline. Ja seda selgitamist pole autor vaevunud tegema. Mina ütlen siis selle kohta, et see ei ole enam õige ulme, tegemist on juba rohkem muinasjutuga.
Ja kolmandaks ei saanud ma mitte aru, mida autor nende raamatutega kokkuvõttes öelda tahtis. Mulle jäi mulje, et midagi ei tahtnud?! Lihtsalt püüdis midagi seikluslikku ja põnevat kirjutada, vürtsitas selleks tegevuse igasuguste võimatute asjadega ja viis sündmused kaugesse tulevikku ning kosmosesse.
Hinne... Kui võrrelda seda raamatut sarja nelja eelmise osaga, siis peaksin kolme panema. Aga kogu sarja kui terviku kohta tahan ka kuidagi arvamust avaldada ja et muud võimalust pole, siis võtan siin terviku hindamise märgiks hindest veel ühe punkti maha. Järelikult siis kaks.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar