23. september 2010

Mutineer's Moon

David Weber
Dahak 1
2002 a.
320 lk.

For Lt. Commander Colin Maclntyre, it began as a routine training flight over the Moon. For Dahak, a self-aware Imperial battleship, it began millennia ago when that powerful artificial intelligence underwent a mutiny in the face of the enemy. The mutiny was never resolved-Dahak was forced to maroon not just the mutineers but the entire crew on prehistoric Earth.

Dahak has been helplessly waiting as the descendants of the loyal crew regressed while the mutineers maintained control of technology that kept them alive as the millennia passed. But now Dahak's sensors indicate that the enemy that devastated the Imperium so long ago has returned-and Earth is in their path. For the sake of the planet, Dahak must mobilize its defenses. And that it cannot do until the mutineers are put down. So Dahak has picked Colin Maclntyre to be its new captain. Now Maclntyre must mobilize humanity to destroy the mutineers once and for all-or Earth will become a cinder in the path of galactic conquest.
 
Arvamus:
 
 Tegemist on muidugi militaarulmega.
Neljanda Impeeriumi planetoidi suurusel sõjalaeval Dahak puhkeb mäss. Ootamatult tabatud kapten koos ustavate meeskonnaliikmetega hakkavad alla jääma. Viimase lahendusena olukorra päästmiseks annab kapten käsu: veerand tunni pärast laev mürkgaasi täis lasta, et ükski inimene seal ellu ei saaks jääda; kui gaas kunagi hajub, siis Dahakil ustavad meeskonnaliikmed jälle pardale võtta, mässajad aga hävitada.

Mässajad osutusid aga ka ettenägelikeks, olid selliseks kiirlahkumiseks Dahakilt valmis ja tegid seda suurte sputnik-klassi kosmoselaevadega, ootamatult tabatud ustavad meeskonnaliikmed pidid põgenema aga päästekapslites ja enamuse neist tapsid mässajad juba Dahakilt lähedalasuvale planeedile põgenedes, ülejäänud tapetakse aja jooksul planeedil.

Ühesõnaga ajaks kui gaas hajub ja Dahak võiks ustavad meeskonnaliikmed tagasi pardale võtta, neid enam lihtsalt pole. Laeavadega planeedile põgenenud mässajate kõik katsed Dahakile läheneda lõpevad tulega Dakakilt. Kujuneb välja surnud seis – planeedile varjunud mässulised ei pääse Dahaki pardale, et minema lennata (nende käes olevate allavalguskiirust liikuvate laevadega nad kaugele ei jõuaks), Ja ka Dahak ei saa baasi tagasi lennata, kuna tal on kapteni käsk mässajad hävitada, et need aga on planeedile varjunud, ei ole ta saanud seda teha.

Ja kestabki selline patiseis juba 51 000 aastat: planeedi (mille nimeks on Maa) pinnal tegutsevad mässajad ja nende järeltulijad ja ka kohalikud tasapisi arenevad aborigeenid (inimesed), Maa kohal orbiidil ootab Dahak (Kuuks maskeerununa) oma tundi. Ja see tund tuleb, kui Maa põlielanike areng esimeste kosmoselendudeni jõuab ja nad Kuud uurima asuvad. Dahak otsustab tegutsema asuda ja esimese asjana endale kapten hankida. Selleks röövib laev Kuul uurimislendu sooritava astronaudi leitnant MacIntyre – tolle esivanemad pole mässulistega seotud.

Väljapääsmatusse olukorda sattunud MacIntyrel ei jää muud üle, kui mingile Neljandale Impeeriumile truudust vanduda ja üüratu laevajuraka kapteniks hakata. Ning et asju ummikust välja tuua, peab ta esimese asjana tolle mässajate probleemi lahendama ja selleks tuleb tal Maale suunduda. Edasi järgneb põhjalik kirjeldus MacIntyre tegevusest Maal: kuidas ta leiab mässajatest lahkulöönud Dahaki meeskonna ja nende järeltulijate killukese, kuidas asutakse koostööd tegema, kuidas mässajate ründamist ette valmistatakse jne.

Võib ka öelda, et Weber on võtnud UFO-legende ja vandenõuteooriaid (aastatuhandeid Maal viibivad võõrplaneetlased, poliitikute koostöö nendega, tohutu baas Antarktika jää all, meie taevas lendav maaväline tehnika) ning need ühtseks ladusaks tervikuks kokku sidunud. Ja haarava militaarloo üles ehitanud. Võitluse kavandamist ja läbiviimist näidatakse meeldivalt põhjalikult ning loogiliselt, värvikaid huvitavaid tegelasi on raamatus mõlemal vastaspoolel. Võitluses kasutatakse selliseid vingeid asju nagu plasma- ja gravitatsioonirelvi, ruumimoonutusi tekitavaid granaate ja vastase hävitajaid lastakse alla tuumalõhkepeadega rakettidega.
Haarav lugu, hästi kirjutatud, ehk mõnes kohas veidi naiivsevõitu ja inimestevaheliste suhete kirjeldamisel lihtsakoeline, aga mulle meeldis ja hindeks kindel neli.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar