Наследие исполинов

Владимир Васильев
Смерть или слава 3
2006 a.
416 lk.

"Смерть или слава", "Черная эстафета". И теперь, наконец - "Наследие исполинов"!
...Случайная находка, сделанная землянами в космосе. Непонятный артефакт давно исчезнувшей цивилизации? Или все-таки - генератор нуль-тоннелей, ведущих, согласно легенде, в другую галактику - к сокровищу, открывающему власть над Вселенной?!
Чтобы понять - надо добраться!
Охота начинается. Люди и "чужие" вступают в гонку. Победитель получит все!
Читайте "Наследие исполинов" - первую книгу нового цикла Владимира Васильева "Война за мобильность"!

Arvamus:

Galaktikas on aastasadu suhteline rahu valitsenud. Vanemate rasside liit on 6-ni suurenenud (peale Volga sündmusi arvati inimesed nende hulka) ja siis jälle 5-le vähenenud (Roi lahkus meie galaktikast) ja üsna formaalseks muutunud. Endised vanemate rahvaste hoolealused (noored rassid) on iseseisvunud ja inimesed on enda vanemate hulka arvamise järel galaktikas mitmeid negatiivseid kombeid levitanud.

Sündmused käivituvad, kui maalaste uurimislaev leiab ruumitunneli generaatori. Azannide endised hoolealused šat-tsurid on aastakümneid jõudu kogunud ja plaanivad oma endistele „hooldajatele” kättemaksu ja galaktikas vanade rahvaste asemel valitsejaks saada.
Generaatori omamine teeks šat-tsurid plaani elluviimise vägagi reaalseks, vanadele rahvastel on generaatori enda valduses hoidmine ainus võimalus püsima jääda. Seega on kõigile oluline saada uurijate info generaatori asukohast endale. Šat-tsurid on seetõttu sunnitus kavandatust varem alustama oma ülegalaktilist rünnakut vanemate vastu ja uurijate tagaajamist, vanemad rahvad, eriti aga inimesed püüavad uurijaid jällegi nende käest päästa.
Uurijad põgenevad ühele poolmetsikule džungliplaneedile, kus turismifirma „Exotic Tours” omi ekstreemturismi matku korraldab. Šat-tsurid okupeerivad planeedi ja džunglis algab jaht uurijatele, sellele jahile jääb ette aga ka parajasti matkal olevad turistidegrupp, kes oma elu eest võitlema asub... esialgu vägagi edukalt...

Madinat on ühesõnaga palju ja tegevus käib väga tempokalt. Huumorimeele puudumist ei saa autorile ka ette heita: näiteks kasvõi mõned inimeste kokkupuuted kohaliku fauna esindajatega ajavad korralikult naerma.

Olemuselt on raamat sarnane sarja esimese osa, „Smert ili slavaga”, paneb tegelastele kaasa elama ja end nendega samastuma. Ning on põnev – minu jaoks jälle selline ühe hooga läbiloetav lugu. Lõpus jätab autor muidugi otsad lahti, nagu tal näib kombeks olevat ja kõige tähtsamale küsimusele leiame vastuse alles järgmise osa algusest, mis ühtlasi tähendab, et lugeja on osavalt juba järgmise raamatu juurde juhatatud.

„Smert ili slava” sai minult viie, antud raamat pole minu arvates sellest sugugi kehvem, seega saab tema ka viie.