Frederik Pohl
Eschaton Sequence3
2000 a.
320 lk.
Dan Dannerman has been through hell. Caught in the middle of an interstellar war that will end only with the death of the universe, he's been captured by aliens who call themselves the Beloved Leaders, cloned repeatedly, torn from his wife, and brutally tortured.
Sitting in a prison cell on an alien world, slowly going mad, Dan is finally freed by the Horch, the sword enemies of the Beloved Leaders. The time has finally come for Dannerman to strike back--but at whom?
Trusting neither side, Dannerman must somehow convince the Horch to send him back to Earth so he can warn humanity of the approaching alien menace. But when he finally returns he finds an Earth far stranger than he can possibly imagine, an Earth that already has two Dan Dannermans--an Earth already under seige by the Beloved Leaders...
Sitting in a prison cell on an alien world, slowly going mad, Dan is finally freed by the Horch, the sword enemies of the Beloved Leaders. The time has finally come for Dannerman to strike back--but at whom?
Trusting neither side, Dannerman must somehow convince the Horch to send him back to Earth so he can warn humanity of the approaching alien menace. But when he finally returns he finds an Earth far stranger than he can possibly imagine, an Earth that already has two Dan Dannermans--an Earth already under seige by the Beloved Leaders...
Arvamus:
See osa polnud õnneks nii hull kui eelmine.
Kui inimesed esimeses osas Maale põgenesid, siis selle käigus tegid tulnukad Dannermanist järjekordne koopia, seekord olid tulnukateks siis horchid ja mehe see koopia on jälle seal tagasi, kust põgenemine algas. No ja kõik kordub, ainult et ülekuulajateks ja uurijateks on seekord horchid. Järgneb mitmeid päris huvitavaid seiklusi, kuni ka see Dannerman maale jõuab. Ja mis järgneb? Lugege mu arvamust sarja teise raamatu ja NBI kohta. Sest kuhu mujale, kui NBI kätte ta ikka satub, või tähendab kuhu ta agendina ikka mujale läheb. Aga vähemalt see Dannerman ilmutab lõpuks mõningaid iseseisva mõtlemise algeid. Asjaks seegi.
Ning muidugi ei pääse ka Pohl tollest „jänkid maailma päästmas” sündroomist. Nii kui mõnele raamatutegelasele see hoog peale tuleb (siin siis Dannermanil), nii kaob tal igasugune loogiliselt mõtlemise ja tegutsemise võime täielikult ja järele jääb vaid sundmõte. Ja et tegu on raamatu(te)ga, siis see alati muidugi lõpeb õnnelikult. Kuigi kirjutatu usutavus kannatab kõvasti.
Raamatu finaal on aga tõesti hale. USA presidendiga, kes on kui mingi hea jõuluvana: lahke, kõikemõistev, kes pai teeb ning südamlikult natuke ka tarkusesõnu jagab... jumal küll, härra Pohl, oli nüüd siis sellist asja sarja lõpetuseks vaja?!. Mul oli juba kujunemas arvamus, et neljakese võib raamatule ju teatud mööndustega anda... ja nende mõne viimase leheküljega kukkus mu hinnang suure kolinaga kolmele.
Kui inimesed esimeses osas Maale põgenesid, siis selle käigus tegid tulnukad Dannermanist järjekordne koopia, seekord olid tulnukateks siis horchid ja mehe see koopia on jälle seal tagasi, kust põgenemine algas. No ja kõik kordub, ainult et ülekuulajateks ja uurijateks on seekord horchid. Järgneb mitmeid päris huvitavaid seiklusi, kuni ka see Dannerman maale jõuab. Ja mis järgneb? Lugege mu arvamust sarja teise raamatu ja NBI kohta. Sest kuhu mujale, kui NBI kätte ta ikka satub, või tähendab kuhu ta agendina ikka mujale läheb. Aga vähemalt see Dannerman ilmutab lõpuks mõningaid iseseisva mõtlemise algeid. Asjaks seegi.
Ning muidugi ei pääse ka Pohl tollest „jänkid maailma päästmas” sündroomist. Nii kui mõnele raamatutegelasele see hoog peale tuleb (siin siis Dannermanil), nii kaob tal igasugune loogiliselt mõtlemise ja tegutsemise võime täielikult ja järele jääb vaid sundmõte. Ja et tegu on raamatu(te)ga, siis see alati muidugi lõpeb õnnelikult. Kuigi kirjutatu usutavus kannatab kõvasti.
Raamatu finaal on aga tõesti hale. USA presidendiga, kes on kui mingi hea jõuluvana: lahke, kõikemõistev, kes pai teeb ning südamlikult natuke ka tarkusesõnu jagab... jumal küll, härra Pohl, oli nüüd siis sellist asja sarja lõpetuseks vaja?!. Mul oli juba kujunemas arvamus, et neljakese võib raamatule ju teatud mööndustega anda... ja nende mõne viimase leheküljega kukkus mu hinnang suure kolinaga kolmele.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar