31. mai 2012

The Siege of Eternity

Frederik Pohl
Eschaton Sequence 2
1998 a.
352 lk.

The aliens aren't coming. They're here.

We've captured some of them. Are they our saviors, or are they out to destroy us? We've seen no spaceships, received no ultimatums--but the aliens may have a more insidious plot....

Government agent Dan Dannerman and astronomer Patrice Adcock were kidnapped by the aliens and have been returned in altered states, cloned and implanted with strange devices. To what end?

Before the reasons behind their abduction can be made clear, a wave of extremist threats and terrorist attacks sweeps the globe. Are the attacks a reaction to the aliens' arrival--or a part of their plan? A race around the earth and into space begins, as humankind desperately tries to prevent the aliens from establishing a beachhead no Earth.

The siege has begun.

Arvamus:

Peale eelmist osa arvasin, et ega see sari igavamaks ikka enam minna ei saa. Sai küll. Autor tuli sellega lõdva käega toime.

Kogu eelmise osa põgenenud vangidepunt pluss veel kolm tulnukat jõuavad Maale. Jänkid panevad kogu seltskonnale käpa peale ja kohe läheb lahti suur salatsemine. Kõike muidugi varjata ei saa, aga mida vähegi võimalik, seda üritatakse. No ja kogu raamat räägibki praktiliselt sellest, mida NBI (National Bureau of Investigation, endine FBI) saabunutega teeb, kusjuures jänkide põhimure pole mitte Maad ähvardava otsese ohuga seotud, vaid see, kuidas teiste riikide eest võimalikult palju infot varjata ja võimalikult palju tulnukate tehnikat enda valdusesse saada-jätta.
Ma arvan, et poleks vaja kirjutada ulmekat sellest, mida vastavad organid kaelasadanud tulnukatega või kusagil kosmose teises servas vangis olnud inimestega teevad. Niipalju kui ma muid raamatuid lugenud olen (ma ei pea silmas ulmet) ja meediast olen infot saanud, siis ilmselt NBI(FBI) tänapäeva reaalsuses täpselt nii tegutsebki ja seda oskab tänapäeval iga mõtlev inimene ette kujutada. Seda ettekujutust ulmeks nimetada... no mis ulme see on?

Lugemine tollest NBI tegevusest ja endiste vangide koostööst nendega ei meeldinud mulle põrmugi; lihtsalt igav ja vastik. Inimesed olid kui mõtlemisvõimeta lambakari selle NBI käes. Muudkui aga täitsid käske ja vist arvasid, et nii peabki olema. Ma kaalusin juba raamatu ühega hindamist, aga üks koht päästis ta sellisest saatusest ja hindeks tuleb 2. Nimelt on raamatus lause sellest, kuidas Eesti ÜRO-s nõuab, et USA tulnukate tehnoloogiat ja tulnukate infot ka väikeriikidega jagaks. Vot see on juba ulme, Eesti võtab ÜRO-s USA vastu sõna! Ja ühtlasi ka raamatu parim (ning vist ainus) naljakoht. See pani mind hinnet ühe punkti võrra tõstma.  Seega 2.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar