Academy 1
1995 a.
432 lk.
By the end of the twenty-second century, Earth's ravaged environment has become a time bomb ticking down to global self-destruction. Despite the fortuitous arrival of faster-than-light space travel, the search for a new home has so far located only one candidate--Quraqua, a desolate planet scheduled for terraformation within a few months. For interstellar archaeologist Richard Wald and starship pilot Priscilla Hutchins, the looming renovation threatens critical research on the enigmatic alien ruins on Quraqua and its moon, which include a bizarre false city dubbed Oz. Rousing little interest on Earth and facing an unyielding terraformation committee, Wald and his team undertake a last round of life-threatening expeditions to decipher Oz's secrets before they are swallowed forever by an emerging new world. With plenty of startling plot twists, a heavy dose of intrigue, and an unusual amount of character development for science fiction, McDevitt holds us fast right through to a thrilling finish. The yarn's less pure sf, though, than a rousing archaeological adventure transplanted to another star system.
Arvamus:
Inimkond otsib elamiskõlblikke planeete, kuna Maad ähvardab ökokatastroof.
Arheoloogid uurivad muistse tsivilisatsiooni jälgi senileitud ainsal maasarnastamiseks kõlbaval planeedil. Et tööde alustamise tähtaeg läheneb, tuleb arheoloogidel hakata otsi kokku tõmbama, nende leiud aga muutuvad järjest huvitavamateks... Planeeditöid kavandav korporatsioon, kelle selja taga on suured rahad ja ilmselt väike rikkuritehulk, kellele see kohendatav planeet mõeldud oleks, ei taha tööde alguse edasilükkamisest midagi kuulda... lõpuks õnnestub viimastel arheoloogidel planeedilt minema pääseda vaid tänu kapten Hutchinsi meisterlikkusele ja julgusele ning minimaalsete ohvritega.
Ja edasi suundutakse taga ajama mingi iidse kõrgeltarenenud tsivilisatsioon jälgi, kes endast galaktika erinevatesse kohtadesse arusaamatu otstarbega ehitisi ja mälestusmärke maha on jätnud.
Tasapisi hakkab tekkima ettekujutus, mida muistne tsivilisatsioon öelda tahtis ja kuidas on tema sõnum seotud meie galaktika erinevate tsivilisatsioonide arusaamatuna näiva 8000-aastase arengutsükliga.
Ning tehaksegi viimaks kindlaks, mis see siinses esimeses arvustuses mainitud „kehatu kurjus” endast praktiliselt kujutab, mida ta teeb. Mis ta aga tegutsema paneb või mis ta olemus on, jääbki lugejal teada saamata.
Ja „püssidega kosmonautide poolt kehatu kurjuse mahalaskmist”(?!) minu raamatus küll hoopiski mitte ei toimunud. Salapärased-surmatoovad Omega-pilved jäid küll rahulikult Maa poole liikuma.
Raamat meeldis mulle väga. Oli põnev, haaravalt kirjutatud, peategelased olid inimlikud, mõistetavad, arusaadavate motiividega, panid endale kaasa elama. Kogu lugu kattis salapära loor mis tekitas pideva äreva ootuse õhkkonna. Loo lõppedes jäävad mitmedki otsad lahtiseks... Minu arvates oli tegemist väga hea lugemist väärt teosega. Kindel viis.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar