Star Rover - The Worst of Time

Saxon Andrew
Lens of Time 5
2013 a.
270 lk

This story continues the story of Earth’s struggle with the civilizations in the giant galaxy, M87. A thousand years of peace in the new Galactic Alliance is now in jeopardy. Civil war is imminent and the aggressors know Earth and its allies must be removed as a roadblock to their plans.

What the Aggressors don’t know is the Union has found an advanced civilization in a distant galaxy that is starting to expand. It’s just a matter of time until the Alliance and the Union will be faced with an enemy unlike any horror they’ve ever encountered. Earth and its Union allies are now faced with danger on two fronts and both are powerful enough to prevail. Difficult choices must be made during this worst of time for the union.

Arvamus:

Osutuski mu kartus põhjendatuks. Mõttetu osa, no ei oleks seda vaja olnud. Ei öelnud ta midagi uut, tegu oli lihtsalt kiirkordusega eelmise nelja raamatu teemadel.

Sisust. Tuhat aastat rahu on läbi, galaktikas M87 algab kodusõda, leidub ka selle ärakasutaja ja kogu see pudru seaks edaspidi ohtu inimesed Linnuteel. Teisalt on inimesed ise kusagil universumisügavustes avastanud mingid jubedad olendid kes juba ühe galaktika on oma võimu alla saanud ja ilmselt hea meelega ka inimeste peal oma hammast prooviksid. Seega sõda kahel rindel.

Aga no loomulikult jõutakse pärast korralikku madistamist lõpuks jälle positiivse tulemuseni. Ning nagu ikka, selgub et need kõige hirmsamad koletised ja vaenlased polegi tegelikult nii lootusetult pahad nagu algul arvati (selle tõdemuseni jõutakse muidugi alles siis, kui neid olendeid miljardite kaupa maha on notitud...) ja et nendega võib samuti üksteisemõistmisele jõuda.

Ikkagi, miks oli veel seda osa vaja? Eelmised neli raamatut moodustasid ühtse terviku, see siinne on aga eraldiseisev. Ainsa loogilise põhjusena näen ma raha. Autor üritas taguda rauda, kuni see kuum oli. See on meie tänases „raha üle kõige” maailmas muidugi igati loogiline, arvestatav ja aktsepteeritav raamatu kirjutamispõhjus...

Ega see osa eelmistest halvemini kirjutatud ei olnud, aga ta oli lugejale palju igavam kuna kordusid samasugused sündmused kui eelmistes osades. Kokkurutult, kiirkorras. Põnevust ja ootamatust ju pole, kõik on ettearvatav. Ma mõtlen, et kes on sarja lugemisega selle raamatuni jõudnud, võib selle lugemisest rahuliku südamega loobuda. Hindeks kolmeke.