The Frontiers Saga 1
2011 a.
300 lk.
A world recovering from a devastating plague…
A brutal enemy threatening invasion…
A young man seeking to escape the shadow of his father…
A ship manned by a crew of fresh academy graduates…
A top-secret experimental propulsion system…
A questionable alliance with a mysterious green-eyed woman…
What destiny has in store for the crew of the UES Aurora, is far greater than any of them could ever imagine. And this is only the beginning…
Arvamus:
Otsisin lugemist laisaks kuumaks suvepäevaks ja pilk jäi millegipärast sellel raamatul pidama. Autori nimi ei öelnud mulle midagi, sisututvustus oli ka tavaline reklaamtekst aga peaaegu kolmesaja lugeja summaarne hinne Amazonis oli üllatavalt kõrge, nii et otsustasin korraks pilgu raamatu sisule heita. Ja tuli välja, et lugesingi raamatu üsna ühe hooga läbi – just midagi sellist kergemat ja põnevat ma otsinud olingi.
Raamatu sündmused saavad alguse Maal, millalgi (aja kohta saame teada vaid seda, et kunagi oli Maa nii arenenud, et hakkas juba kosmost koloniseerima, siis tabas Maad mingi biodigitaalne epideemia, mis paiskas Maa tuhandeks aastaks oma arengus kaugele tagasi ja alles viimase 30 aasta jooksul on uuesti kosmosesse jõutud) ning peategelaseks on just nooremleitnandina ja kosmoselaeva piloodi-navigaatorina sõjaväeakadeemia lõpetanud Nathan Scott – oma jõukate ja mõjukate vanemate varju alt kosmosesse põgeneda sooviv ja eneseusu puuduse käes vaevlev noormees.
Sel ajal kui Maa areng tuhandeaastases „mustas augus” oli, on ammused Maa esimesed kolooniad kaugele edasi arenenud ja lähemalasuvad kõik mingi Jungi Dünastia võimu alla läinud, peagi on sama saatus ka Maad ähvardamas. Maal on leitud arhiiv tuhande aasta taguste teadmistega ja asutud neid kiiresti taas kasutusse võtma. Ehitatakse uuetüübilist kosmoselaev ja Scoti teenistuskohaks määratakse just see ehitatav Aurora nimeline sõjalaev.
Jungi kallaletungi oht muutub aga üha reaalsemaks ja alles pooleldi seadmete ja relvastusega komplekteeritud ning minimaalset vajalikku meeskonda omav Aurora otsustatakse saata lühikesele mõnetunnisele treeninglennule marsruudil Maa-Jupiter-Maa. Ilmselt on see lend mõeldud ka selle ülisalajase kaadervärgi katsetamiseks, mida viimastel nädalatel palavikuliselt laevale on monteeritud. Nathan on muide vahepeal tulnud kapteni silmis võitjaks võistluses teise värske akadeemialõpetanuga ning määratud laeva piloodiks ja leitnandiks ülendatud, konkurendile jäi navigaatori post ilma ülendamiseta...Nathan ise arvab, et vastupidine tulemus oleks talle rohkem meeldinud..
Läheb siis poolvalmis alus oma esimesele lennule, Jupiteri juurde jõudes selgub, et too ülisalajane agregaat on hüppedraiv, mille katsetamiseks kavatsetakse ühe valgusaasta kaugusele ja kohe tagasi hüpata. Hüpe õnnestubki, aga edasi läheb kõik täiesti metsa...
Nimelt sooritab Aurora hüppe otse Jungi patrull-laeva juurde. Napi relvastusega Aurora saab väikesest laevast jagu, siis aga ilmud kohale järgmine Jungi alus ja sellega võideldes saab Aurora korralikult rappida. Aurora üritab Jupiteri juurde tagasi hüpata just hetkel, kui Jungi teine laev tükkideks lendab ning Aurora sooritab plahvatuse tõttu hüppe pagan teab kuhu, kindel on vaid see, et otse mingi kosmoselahingu keskele...
Sündmusi vahele jättes väike vahekokkuvõte: Aurora on praktiliselt liikumis- ja lahinguvõimetu; üle poole niigi napist meeskonnast, kaasa arvatud kapten ja teised kõrgemad ohvitserid on surma saanud ja Nathan kõrgeima elusoleva ohvitserina on laeva uus kapten; asutakse millegipärast enam kui tuhande valgusaasta kaugusel Maast; ainsad kelle abile veidigi loota saab on mingid kahtlased terroristid või revolutsionäärid; Maa saatuse seisukohalt on äärmiselt tähtis sinna võimalikult kiiresti tagasi jõuda. Ja kapten Nathan on kõigile oma hirmudele ja ebalustele vaatamata sunnitud tegutsema hakkama.
Minu arvates üllatavalt hea raamat mitte enam esimeses nooruses autori debüütromaani jaoks. Žanrilt oleks raamat ilmselt militaar-kosmoseooper. Lugedes tuli mul millegipärast mitu korda pähe mõte, et selle raamatu järgi saaks alustada vägagi põnevat Star Treki või Andromeda sarnast ulmeseriaali (kui selliseid enam tehtaks...). Raamatu teised tegelased peale Nathan Scoti olid üsna skemaatiliselt kujutatud, aga Scott kõigi oma puuduste ja nõrkustega täiesti inimlik ja usutav ning sai endale kaasa elama. Tegevust ning põnevust oli raamatus nagu öeldakse kogu raha eest. Originaalsust või uusi ideid polnud jälle kopikagi eest. Aga kokkuvõttes sain ma just seda, mida olin otsinud ja korraliku neljaga hindan raamatut küll.
PS. Sarja koduleht asub siin: Frontier Saga koduleht
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar