9. september 2014

Swallow the Sky

Chris Mead
2014 a.
336 lk.

Travel forward in time to a galactic civilization eight thousand years from now; and travel back to good old-fashioned science fiction!

Galactic culture is still reverberating from the nanotech disaster that destroyed Earth. But this is ancient history to Carson, an inter-stellar mailman and a collector of antique technology, until he learns of the secret location of Earth’s lost treasurers. Carson is not alone in his discovery and becomes embroiled with a wealthy megalomaniac determined to capture the bounty for himself. As their race across the galaxy accelerates it becomes chillingly clear that far more is at stake than ancient artifacts, leading to the protagonists’ final confrontation in the ruined kingdom of Sol.

"Somewhere, EE Smith, Gene Roddenberry, and Iain Banks are sitting around wishing they'd written a Space Opera as entertaining as Swallow the Sky. Intelligent world-building, strong characterization, and settings that are just rip-roaring good fun! It tells a tale the old-fashioned way - brilliantly!"
Chris Garcia, Hugo award-winning editor

Arvamus:

Maal toimub tehnokatastroof, mingist laborist pääsevad lahti isepaljunevad nanorobotid. Vidinate paljunemisfunktsioon töötab suurepäraselt, enesehävitusmehhanism aga millegipärast mitte. Katsed nanorobotitega nakatunud piirkondi tuumapommidega "puhastada" toob kaasa vaid plahvatustes ellujäänud robotite veel kiirema levimise üle kogu maakera kus nad jätkavad endasse programmeeritud tegevust ehk siis intensiivset paljunemist. Uute nanorobotite tegemiseks on muidugi materjali vaja ja selleks näib nanorobotitele üsna palju kõlbavat - inimesed kaasa arvatud - ja väga kiiresti söövad nad paljaks nii Maa, Maalähedased orbitaaljaamad pluss Kuu ja Marsi takkapihta. Kogu see jama toimus kusagil aastal 22xx mil inimesed olid tegemas esimesi samme Päikesesüsteemist väljapoole liikumiseks. Nanorobotite eest jõuab põgeneda vaid üks kosmoselaev tuhande inimesega pardal kes siis kusagil lähedases tähesüsteemis inimkonna arengut uuesti alustavad - õnneks küll mitte päris nullist ja kiviaja tasemest.

Raamatu tegevus toimub 8 tuhat aastat peale seda eelpoolmainitud katastroofi. Nende tuhandete aastate jooksul on inimkond tasapisi arenenud, laienenud kogu meie galaktikasse ja elab üsna rahulikku ning mitmekülgset elu. Ning järgib Pakti - katastroofijärgset 8 tuhat aastat vana lepet mis keelab teatud kõrgtehnoloogiad (no näiteks igasugused nano-värgid muidugi...). Maa on aga nii kauge antiikaeg, et sellest ei teata enam suurt midagi ja muistselt Maalt pärit esemeid on inimeste käes säilinud veel ainult alla paarikümne - pole raske arvata, milline nende hind on.

Raamatu peategelaseks on galaktiline postiljon ja antiigikaupmees Carson, kes äkki teada saab, et võivad olemas olla paar ladu katastroofieelselt Maalt pärit tarbeesemetega mille kunagi Maalt põgenenud ainus laev paari tähesüsteemi võimaliku koloniseerimise kergendamiseks tuhandete aastate eest sinna maha jättis. Selge see, et selline hulk võimalikku ehtsat antiikkraami paneb Carsonil mitte ainult kõrvad liikuma ja rahanumbrid silme eest läbi jooksma vaid loomulikult ka tegutsema. Aga muidugi on olemas ka teine jõud kes samuti tolle kraami võimalikku eksisteerimist teab ja asju endale himustab ja nendeni jõudmiseks Carsonit igati ära püüab kasutada. Nii et algab võidujooks ja teineteise ülekavaldamine selle nimel, kes selle üüratu varanduse omanikuks saab...
Muidugi on lugu eelpooltoodust hulga nüansirikkam (ja millest ma siin vaikin), aga põhimõtteliselt on tegemist siiski üsna selge ja sirge sündmustikuga, minu jaoks loos küll ühtegi tõeliselt üllatavad sündmustepööret ei olnud. Loo lõpus oli autoril ilmselt äkki meelde tulnud, et korralik raamat tuleks ikka mingi puändi/üllatusliku finaaliga lõpetada, aga tal vaesekesel polnud eelnevast loost selliseks lõpuks mingit ainest võtta. Nii et autori "grande finale" üritus jäi äärmiselt lahjaks ja äraarvatavaks ning ei andnud raamatule küll midagi juurde.

Ladusalt kirjutatud, keskmiselt põnev kosmoseooper - "ei midagi erilist" oleks minu kokkuvõte. Hinne ka sellele vastav: kolm.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar