Экспансия: История Галактики 5
2002 a.
ainult e-raamat
Первые, самые тяжелые для колоний годы Галактической войны. После показательной бомбардировки Дабога, Земные эскадры пытаются превратить в прах четыре наиболее развитых планеты, составляющие костяк сопротивления силам вторжения Альянса.
Arvamus:
Selles raamatus räägib Livadnõi sündmustest, mis toimusid paralleelselt sarja eelmises osas aset leidnud Dabogi ründamisega (ehk siis ikka aastail 2607 – 2608). Põhitegevus toimub ühel arenenuimal kolooniaplaneedil nimega Kjuig, samuti on veidi juttu teistestki esimese rünnaku alla sattunud planeetidest Eliost (planeet, kus maandus sarja 3. osa koloniseerimislaev) ja Stellarist.
Sündmustikust vaid sedavõrd, et Kjuigi kiirkorras relvadega varustatud tsiviilalused võitlevad üsna edukalt (kuid suurte kaotuste hinnaga) Maa tohutu kosmoselaevastikuga, planeedi pinnal hävitatakse sinna tunginud maalaste dessantüksus ja lõpuks võtab Kjuig maalastelt ära ka 4 igavesti suurt ja võimsat kosmoseristlejat. Ning Maa plaan teha Kjuigist oma laevastikule üks hädavajalikest remondibaasidest ja platsdarmidest teiste kolooniate ründamiseks kukub läbi.
Nagu mitmes varasemaski osas rõhutab Livadnõi jätkuvalt mõtet, et inimesed, kes võitlevad teadlikult nende jaoks õige eesmärgi – oma kodu – eest, on hulga suurem jõud, kui palgasõduritest ja sunniviisil kokku aetutest ning ajupesu läbi teinud ja propagandaga pimestatud sõduritest koosneva sõjaväe juhid seda arvata oskavad. Ning et õige asja eest võideldes võib ka üks lahinguväljal sõdur olla. Raamatu finaal on ehk isegi ulme seisukohalt veidi liiga ulmeline ja heade poole kallutatud, aga ega ma selle üle ei pahanda ka.
Minu jaoks põnev raamat, lugesin selle ühe hooga läbi. Nii kosmose- kui maalahingud on Livadnõil kirjeldatud väga kaasakiskuvalt, üksikasjalikult, strateegia on lahti seletatud, toimuva tehniline pool ära põhjendatud. Vahel kipub lugedes ununema, et kõik see on ikkagi autori fantaasia vili, mitte mingite tõestisündinud ajaloosündmuste kirjeldus.
Nagu ka eelmistes osades, oli ka siin küllalt palju Livadnõi mõtisklusi ja filosofeerimist sõja, inimeste ja selles osas eriti tehisintellekti üle, aga see sulandus kõik sujuvalt ühtseks tervikuks.
Seega Livadnõi tuntud headuses raamat, aga just selle tõttu, et see osa minu jaoks ka ühtlase ja ühtse terviku moodustas (sellest jäi näiteks „Dabogis” minu arvates vajaka), tuleb siit maksimumhinne.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar