Андрей Ливадный
Экспансия: История Галактики 10
2008 a.
384 lk.
Казалось, Первая Галактическая война никогда не закончится. В кровавом противостоянии Земного Альянса и Свободных колоний гибли не только люди, но и целые планеты. На полях сражений уже давно царили роботизированные боевые комплексы.
Дейвид Фарагней, создатель самой страшной машины убийства - "Одиночки", под гнетом личной вины за возможную гибель человеческой цивилизации создает новую модель - "Беатрис". Именно эти машины, способные воспринимать душу пилота, со всеми его мыслями, чувствами, сомнениями, получает Тринадцатый серв-батальон для выполнения очень странной боевой задачи…
Arvamus:
Raamatu sisust on eelarvustaja juba kirjutanud, seepärast võtaks mina sisu kokku vaid järgmise lausega: mõttetu sõja mõttetu lahing (koos eel- ja järelmänguga lahingule), mis lõpeb selles osalenud inimestele traagiliselt ning saab aluseks ennast arendada suutvate ning endaga kunagi seotud olnud inimeste teadvust oma edaspidiseks arenguks ära kasutada oskavate tehisintellektiga (sõja)masinate tekkele.
Paar märkust veel. Esiteks see, et ma hakkan tasapisi aru saama, mis imeväel Livadnõi on suutnud oma Galaktika Ajaloo sarja nüüdseks juba 51 osa pikkuseks kirjutada. No kui kümnenda osa juures pole ajalooga sündmuste alguspunktiks võetust ajast veel märkimisväärselt edasi liigutud ja ühele sündmusele – Esimesele Galaktilisele sõjale – on pühendatud juba vist lausa 6 raamatut, siis no poleks ka ime, kui autor antud ajaloo teemat oma teostes lausa oma elu lõpuni „ekspluateerib” J.
Kirjutab Livadnõi muidugi hästi. Kõik need lahingu(te) detailsed kirjeldused vahel lausa üksiku mehhanismi konkreetse tegutsemise ja töötamise mehaanikani ja iga konkreetse tegevuse põhjuste ning tagamaade selgitamiseni välja on ikka tõesti tase!
Mul tekkis ka mõte, et ega Livadnõi enne kirjutama hakkamist psühholoog pole olnud? No kõik need pikad üksikasjalikud kirjeldused, mida inimene tunneb näiteks lahingus lausa igal konkreetsel sekundil, miks ta millalgi mingisuguse otsuse teeb, kuidas kohaneb tehisintellektiga ja saavutab sellega koostöö... kogu see pikk ja pidev inimpsüühika lahkamine on muljetavaldav (ja vahel ka veidi tüütu).
Nagu eelkirjutaja ütles, on iga sarja raamat ja lugu iseseisvalt loetav ja sellest tuleneb antud teose juures ka ainus minu jaoks negatiivne moment. Ma olen sarja lugenud esimesest raamatust peale ja mitmed autori mõtted, seisukohad, tegelaste mõttekäigud jms. hakkavad ennast kordama, on eelmistes osades juba sees olnud. Selles osas tuli mulle eriti see inimpsüühika lahkamine sõja/lahinguolukorra tingimustes varasematest teostest arvestataval määral tuttav ette. Teisalt ma saan aru, et kui autori sooviks on, et raamatud ka eraldi loetavad oleks, siis sellisest teatud asjade ülekordamistest pääsu ei ole.
Kui ma poleks sarja varasemaid osi lugenud, oleks hindeks puhas 5, et ma neid olen lugenud ja osa asju end minu jaoks kordub, siis tuleb väike miinus viiele juurde.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar