29. aprill 2010

Далекая Звезда

Андрей Ливадный
Экспансия: История Галактики 12
2007 a.
60 lk.

Arvamus:

Järjekordne lugu Esimese Galaktilise sõja lõpust (tegelikult võiksid need lõpulood juba ükskord lõppeda...).
Ühel sõjalaeval on grupp teadlasi juba aastakümneid tegelenud terraformimise, planeetide biosfääride inimestele vastuvõetavaks muutmise ja inimeste kohandamisega planeetide biosfääridega toimetulekuks.
Kolooniate laevastik ründab Päikesesüsteemi, teadlased oma laevaga põgenevad rünnaku jalust, saavad siiski korralikult pihta ja plärtsatavad mingile algeliste eluvormidega asustatud planeedile. Laev on pilbasteks, automaatika teatab, et robotitel kulub remondiks 25 aastat, neli teadlast on suremas, nende elushoidmiseks jätkub energiat vaid paariks päevaks. Terveksjäänud juhtivteadlane-laeva kapten läheb drastilisele sammule, loob mingid krabisarnased olendid ja kannab enda ja oma kaaslaste mõistused neisse olendeisse (midagi lülitab seejuures välja ka, mälu näiteks). Järgmised 25 aastat tegelevad nad seal planeedil siis oma krabiasjadega

25 aasta möödudes kutsub äraremonditud laeva tehisintellekt krabid tagasi, mõistused siirdatakse jälle inimkehadesse tagasi ja lennatakse edasi.

Ei meeldinud. Aga õnneks lühike jutt. Kolm.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar