Transcendence

Charles Sheffield
The Heritage Universe 3
1993 a.

Publisher's Weekly
Sheffield's ''The Heritage Universe,'' which also includes Summertide and Divergence , reads as one continuous narrative, with each book ending at a good place to take a pause in the overall story. By this third volume, the group of humans and aliens we have followed throughout are now tracking the Zardalu. Thought extinct for thousands of years, a small number of these creatures--who are so deadly that they have become bogeymen in this future history--were preserved by the mysterious Builders, whom our heroes have been trying to learn more about from the beginning of their adventures, to little avail. One of the most interesting aspects of this series is the evolution of professor Darya Lang from the nervous academic on her first trip off her home planet in Summertide to a woman as or more capable of handling herself in a stressful situation as any of her companions in Transcendence . But, except for Lang and the android E.C. Tally, the characters are one-dimensional. Still, Sheffield's narrative is smooth, and the joys, pitfalls and dangers of exploration are conveyed well.

Library Journal
The search for the legendary Builders results in the reemergence of an ancient race of galactic marauders who must be stopped before they reconquer the world in this sequel to Summertide and Divergence.

Arvamus:

Koju tagasi jõudnud eelmiste osade kangelasi ootab ees pettumus – keegi neid ei usu ega võta tõsiselt. Nii ei jäägi neil muud üle, kui ise maailma päästma asuda ja zardalusid hävitama minna. Kogu tuttav seltskond koguneb jälle kokku, kuna vahepeal on ka Nenda ja Atvar H'sial paradiisist (s.t. Ehitajate Serenityst) välja visatud. Omavahelise jõukatsumise asemel hakkasid nemad seal hulga praktilisemate ja tulu tõotavamate asjadega tegelema ehk Ehitajate vara müügiks koguma.

Kui raamatu sisu lühidalt kokku võtta, siis esimene pool on zardalujahile minek, õige koha leidmine, kohalejõudmine ning teine pool zardalude hävitamise asemel nende eest kõikvõimalikel viisidel põgenemine. Tuleb muide tunnistada, et siin eelmisest osast kirjutades alahindasin ma kõvasti zardalude võimeid – küülikud ei saa neile paljunemiskiiruses ligilähedalegi... nii et neid, kelle eest põgeneda, jätkub.
Saame küll teada, et Ehitajad on aja, ruumi ning singulaarsustega mängides kosmosesse jumal teab mida kokku ehitanud ja zardalude planeedi sinna sisse peitnud. Aga miks? Sellest ei sõnagi. Ehitajatest ei saa me selles raamatus üldse midagi tähtsat teada. Kahju. Selles asjas olen eelarvustajaga täiesti nõus.

Minu jaoks langes see raamat sarja esimese osa tasemele. Põnevust ja pinget jäi väheks. Hädine neli.