2006 a.
512 lk.
Армады свирепых инопланетных агрессоров обрушиваются на Землю. Чудовищные создания, пожирающие живую плоть, захватывают все новые территории. Противостоять безжалостному противнику способны лишь Международные оборонные силы, на оснащение и поддержку которых брошены все земные ресурсы. Однако инопланетяне стремительно мутируют, после каждого нового столкновения с вооруженными силами Земли становясь все более неуязвимыми и беспощадными. Рядовому международного армейского корпуса Павлу Голованову предстоит принять участие в самых тяжелых боях с чудовищным противником.
Arvamus:
Mingisugused elukad (eksterrid) ründavad Maad. Nood on sellised karu suurused roti välimusega õgimis-paljunemismasinad. Kosmosest taldrikuga munas Maale, siin robotite kaitse all kooruvad munast ja kohe toituma: söömiseks kõlbab kõik, inimestest alates ja rohuga lõpetades.
No ja nende asjade tõrjumiseks luuakse üle maakera igale poole kindlustatud punktid, kust siis suvalisse nende eksterride maandumispunkti kohale jõuaks.
Ja ühe sellise uue loodava kindlustatud punkti sõdurite elust jutt ongi. Vähemalt 150 esimest lehekülge. Üsna mitmeid sarnasusi oli sellel sõjaväeelul vene sõjaväe noorsõdurite väeossa saabumisega, nende uues olukorraga kohanemisega ja muu sellisega.
Ei olnud kõige hullemini kirjutatud romaan (vähemalt minu loetud osas), aga nagu ma just hiljuti Bunchi "Last Legion" puhul ütlesin, seda tüüpi raamatud ei ole praegu päris minu maitse ja kui on muud lugeda, siis ma ei näe mõtet sellistele aega kulutada.
Mulle sobiks praegu küll ulmeraamat sõjaväeromaani sugemetega, mitte aga sõjaväeromaan ulmeraamatu sugemeteda. Pole parata, üks.
Ja kurat, sinnani ma lugemisega ei jõudnudki, et oleks teada saanud, kes ja miks need peletised Maale saatis. Keegi pidi ju neid kosmoselaevu ja roboteid ehitama, nood eksterrid olid ju mittemõistuslikud...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar