Last Legion 1
1999 a.
352 lk.
The time of the Human Confederation is coming to an end. The rule of the empire weakens daily as its forces stretch themselves beyond their limits to maintain peace and order. For the legionnaires far out in the Cumbre System, cut off from their homeworld, where survival takes precedence over politics. And when a revolution strikes up arms against them, they find they may be the last legion ever to fight in the Confederation's name.
Arvamus:
Üks pisipätt sunnitakse armeesse astuma, teine kutt trügib ise armeesse ja kolmas ei oska üldse väljaspool sõjaväge eluga midagi peale hakata ja ronib ka ise sõjaväkke tagasi. Saavad siis vennad teenistuskohta lendavas kosmoselaevas kokku ja seiklused algavad.
Ei olnud minu arust väga halvasti kirjutatud, huumorit (sellist lihtsamat) oli ka sisse pikitud... aga mind selline puht sõjaväeteema ei huvita. Ehk ma eksin ja tegemist polegi puhta sõjaväeromaaniga, aga esimese 80 lehekülje jooksul kiskus küll kangesti sinna kanti ja mina rohkem lugeda ei viitsinud.
Et raamat polnud otseselt saast (aga kurat seda teab), vaid pigem mitte minu maitse, siis ühega ma teda kostitama ei hakkaks, aga et hindama siin pean, nii et poolelijätmise märgiks ikkagi 1.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar