Ian Douglas
Heritage 2
1999 a.
416 lk.
The revelations on Mars -- a half-million year-old legacy of the vanished star-traveling Builders -- have fed the flames of catastrophic war. A beleaguered United States and its Russian and Japanese allies struggle to hold their own against the indomitable forces of the enemy United Nations. The bloody conflict that has swept over the home planet now rages across the blackness of space -- with the U.S. Marine Corps in the vanguard, leading the charge as always.
But Mars is not the sole repository of alien wonders. The Earth's moon hides unsettling mysteries of its own-and dangerous secrets pointing toward an unstoppable threat advancing from somewhere beyond the solar system. And as scientists on both sides ract to utilize technology they have only barely begun to comprehend, the UN makes the opening move in a gambit that could end the hostilities quickly and decisively by bringing about the death of millions...without the aid of alien-inspired weaponry.
A bad situation worsens by the nanosecond. And that means it's time to call in the Marines -- to make a life or death stand on the gray shores of Luna.
Arvamus:
Võtsin ka sarja teise osa lugeda, aga ega võrreldes esimesega midagi (minu jaoks) paremuse suunas muutunud ei olnud. Jälle sama propaganda ja kiidulaul USA merejalaväele.
Kui teised USA armeeüksused ÜRO vägedelt vahel ka peksa saavad või ülesanne täiesti võimatuna tundub, siis asub tegevusse jällegi merejalavägi ja võidab muidugi kõik raskused.
Sündmustest Marsil on möödunud 2 aastat. Maal käib sõda ÜRO ning USA, Venemaa ja Jaapani vahel. USA linnad on ÜRO raketitule all, lõunast ründab jänkisid Mehhiko, põhjast Kanada. Venemaa sõdib Siberi pärast Hiinaga ja USA on sunnitud venelasi Vladivostoki kaitsmisel aitama. Kosmos on esialgu ÜRO käes ja ta teeb Kuul mingeid arheoloogilisi väljakaevamisi.
Siis asub USA oma merejalaväe toel tegutsema, vallutatakse tagasi maalähedane orbitaaljaam ja kui selgub, et ÜRO on Kuul avastanud allakukkunud tulnukate kosmoselaeva millest võib relvastuse arendamiseks kasu olla, hakatakse ka Kuu poole vaatama.
Saadakse teada, et Kuul käisid tulnukad alles 7-10 tuhat aastat tagasi, et nemad olid ka need, keda muistsed sumerid oma jumalateks pidasid ja kes tegelikult muistseid inimesi hoopis orjastasid. Selgub, et keegi või miski hävitas ka selle tulnukarassi peagi ilma igasuguse armuta.
Seega on Kuu nüüd tähtis koht nii sõjaliselt (ehk õnnestub tulnukate tehnoloogia abil oma relvastust täiendada), kui loodetakse sealt leida vastus küsimusele, kes hävitas iidsetel aegadel 2 väga kõrgelt arenenud tulnukate rassi ja ega sellest jõust ka meile ohtu ei või olla. Ja suundubki merejalavägi Kuud vaenlastest puhastama.
Aga raamatu põhirõhk on jälle muidugi merejalaväe tegemistel ja too tulnukate liin on rohkem taustaks. Ja nagu raamatu lõpus öeldakse: kaks erinevat tulnukate rassi said eri aegadel Marsil ja Maal kellegi käest haledalt lüüa, aga nendel ei olnud merejalaväge!
Arvatavasti jätkab sarja kolmaski osa sama võidukat liini... ma loeksin sealt raamatust kiiresti läbi need ilmselt 20-30 lehekülge, kus autor seletab lahti oma idee, kes siis siin kunagi käinud tulnukaid ründas ja miks, kui teaksin, kuidas ülejäänud jutt merejalaväe võitudest kuidagi lihtsalt vahele jätta.
Ei hullem ega parem kui esimene osa, siit siis ka sama hinne, 2.
But Mars is not the sole repository of alien wonders. The Earth's moon hides unsettling mysteries of its own-and dangerous secrets pointing toward an unstoppable threat advancing from somewhere beyond the solar system. And as scientists on both sides ract to utilize technology they have only barely begun to comprehend, the UN makes the opening move in a gambit that could end the hostilities quickly and decisively by bringing about the death of millions...without the aid of alien-inspired weaponry.
A bad situation worsens by the nanosecond. And that means it's time to call in the Marines -- to make a life or death stand on the gray shores of Luna.
Arvamus:
Võtsin ka sarja teise osa lugeda, aga ega võrreldes esimesega midagi (minu jaoks) paremuse suunas muutunud ei olnud. Jälle sama propaganda ja kiidulaul USA merejalaväele.
Kui teised USA armeeüksused ÜRO vägedelt vahel ka peksa saavad või ülesanne täiesti võimatuna tundub, siis asub tegevusse jällegi merejalavägi ja võidab muidugi kõik raskused.
Sündmustest Marsil on möödunud 2 aastat. Maal käib sõda ÜRO ning USA, Venemaa ja Jaapani vahel. USA linnad on ÜRO raketitule all, lõunast ründab jänkisid Mehhiko, põhjast Kanada. Venemaa sõdib Siberi pärast Hiinaga ja USA on sunnitud venelasi Vladivostoki kaitsmisel aitama. Kosmos on esialgu ÜRO käes ja ta teeb Kuul mingeid arheoloogilisi väljakaevamisi.
Siis asub USA oma merejalaväe toel tegutsema, vallutatakse tagasi maalähedane orbitaaljaam ja kui selgub, et ÜRO on Kuul avastanud allakukkunud tulnukate kosmoselaeva millest võib relvastuse arendamiseks kasu olla, hakatakse ka Kuu poole vaatama.
Saadakse teada, et Kuul käisid tulnukad alles 7-10 tuhat aastat tagasi, et nemad olid ka need, keda muistsed sumerid oma jumalateks pidasid ja kes tegelikult muistseid inimesi hoopis orjastasid. Selgub, et keegi või miski hävitas ka selle tulnukarassi peagi ilma igasuguse armuta.
Seega on Kuu nüüd tähtis koht nii sõjaliselt (ehk õnnestub tulnukate tehnoloogia abil oma relvastust täiendada), kui loodetakse sealt leida vastus küsimusele, kes hävitas iidsetel aegadel 2 väga kõrgelt arenenud tulnukate rassi ja ega sellest jõust ka meile ohtu ei või olla. Ja suundubki merejalavägi Kuud vaenlastest puhastama.
Aga raamatu põhirõhk on jälle muidugi merejalaväe tegemistel ja too tulnukate liin on rohkem taustaks. Ja nagu raamatu lõpus öeldakse: kaks erinevat tulnukate rassi said eri aegadel Marsil ja Maal kellegi käest haledalt lüüa, aga nendel ei olnud merejalaväge!
Arvatavasti jätkab sarja kolmaski osa sama võidukat liini... ma loeksin sealt raamatust kiiresti läbi need ilmselt 20-30 lehekülge, kus autor seletab lahti oma idee, kes siis siin kunagi käinud tulnukaid ründas ja miks, kui teaksin, kuidas ülejäänud jutt merejalaväe võitudest kuidagi lihtsalt vahele jätta.
Ei hullem ega parem kui esimene osa, siit siis ka sama hinne, 2.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar