Тени войны 2
1999 a.
416 lk.
Отставной легионер из спецотряда "Корсар" ушел на покой, занявшись грузовыми перевозками на собственном судне. Однако злодеи вовлекают его в аферу, представив отъявленным преступником. Теперь за ним охотятся полиция и чудовища из параллельного измерения. Ветерану предстоит выдержать проверку на прочность и вышвырнуть "чужих" обратно в их мир. Помочь ему в этом может его матрос Гакет, законспирированный агент спецслужб.
Arvamus:
Eelmise raamatu sõjast on möödunud 30 aastat, aga parelleelmaailma olendid pole mitte loobunud soovist inimestele ots peale teha ja siinsed planeedid endale saada. Siia trügiv seltskond on küll teine, aga inimesed maitsevad ka neile täpselt sama hästi (täpsemalt öeldes inimeste aatoniteks pihustamisel tekkiv energia) ja teiseks on nad millegipärast ülihuvitatud meie galaktikas leiduvast koobaltist.
Seekord on romaani peategelasteks ühe Maa luureorganisatsiooni agent ja tema kaaslaseks endine eriüksuse ohvitser. Nimelt on võõrolendid võtnud nõuks meie galaktikasse oma portaal püsti panna, et siis oma laevastik siia tuua ja seejärel siin majandama hakata. Ja kasutavad nad oma eesmärkide elluviimiseks ära kõiksugu uimastikasvatajate ja piraatide planeete ja nende juhtide ahnust ning lollust.
Meie kaks vaprat agenti seiklevad siis erinevatel planeetidel, püüavad pahade plaane välja uurida ja augustavad intensiivselt kõiki neid takistada püüdvaid lurjuseid. Ja ei maksa kaheldagi, et loo lõpuks head muidugi võidavad.
Muide, kui eelmises raamatus oli pikem sinna üldse mittevajalik lõik aborigeenide elust, siis selles raamatus on ilmselt samasuguse ballasti osas vaprad ning ülivõimekad nais-spetsnazi võitlejad - ilmselt poleks ilma nende madistamisteta kuidagi neljasada lehekülge raamatut kokku saanud.
Aga ma seda raamatut maa sisse ka ei tao, on ka palju hullemaid üllitisi. Ütleksin veidi veidralt, et niinimetatud taustamuusikaks kõlbas lugu küll. Hindeks lihtsalt kolm.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar