Pray for the Prey

Saxon Andrew
Lens of Time 3
2012 a.
286 lk

Humanity has managed to avoid detection by the Violet Civilization and has only lost nine planets in the Milky Way to their war fleet. Now they were faced with a decision; do they keep a low profile and hide or join the war against the civilization killing Violet Ships. To attack the 300,000 ships going to attack Andromeda with only twelve hundred main battleships was suicidal. But to wait was just as dangerous. Whichever path they chose, everyone needed to take time to pray for the prey.

Arvamus:

See oli minu jaoks juba täiesti  arvestatav raamat. Tegevus käis suure hooga, põnevust jätkus ning rumaluste jaoks oli vähe ruumi jäänud.
Inimkonna sõjaline jõud muudkui kasvab ja on tekkinud esimesed liitlased - Moet, Allianss, Andromeedaga on sõlmitud kui just mitte liitlassuhted, siis rahu ja vastastikuse abistamise pakt küll. Aga ega elu sellest veel roosiliseks ei lähe. Tohutu suur M87 galaktika oma asukatega on pidevaks surmaohuks kõigile Linnuteel elavatele mõistuslikele olenditele.
Eks inimesed seda ka arvestavad ja asustavad mõned planeedid ühes teises galaktikas ja kolivad sinna ka peamise sõjalaevade tootmise. Aga ikkagi tabab Maad ootamatu löök ja sinna jäänud üks kolmandik inimkonnast hukkub, kui M87-st saabunud ründajad Maa maatasa teevad. Kaks kolmandiku Maa asukatest on küll õnneks selleks ajaks juba ühte kaugesse galaktikasse kolitud... Ning inimkonnal koos oma liitlastega seisab nüüd ees suur vastasseis ja arveteklaarimine M87-ga.

Militaarosa selles raamatus on minu arvates haarav ja põnev lugeda. Selliste osade vahele on "hingetõmbeks" puistatud isiklikumaid lõigukesi pea- ja muidutegelastest koos naljakeste ja killukestega mis tihti üsna magedad on. Ja et raamatu tegelaste suur paaripanemine juba esimeses osas ära tehti, siis nüüd lastaks paaril neist otsa saada, et uusi tegelasi juurde tuua ja muidugi neid jälle kohe paari panema hakata. See viimane on minu arvates siiani autori kõige haledam mõte-tegevusliin kogu sarja juures. No mis pagan on vaja uusi tegelasi sisse tuues neile kohe paarilised tekitada? Mis paaritamise haigus see Andrewi küll vaevab, mina aru ei saa.

Siiani ma vist pole eriti märkinud, et ajas rändamine on raamatutes ka olemas ja tegelikult on tal suur tähtsus. Ilma selleta poleks inimkond nii peadpööritavalt kiiret arengut teinud, ilma ajas rändamiseta poleks ju kiirstardiks kusagilt eesrindlikku tehnoloogiat varastada olnud... Nojah, nende ajas rändamise ja ajaloo muutmise paradokside üle arutatakse raamatus ka ja selles osas toimub üks märgiline sündmus, mis saab aluseks inimkonna tekkele Maal. Seda ajasrändamise liini ei olnud senini eriti rõhutatud ja ka selles osas toimunud sündmus tundub esmapilgul täiesti loogiline ja arusaadav, aga kui ma tõsisemalt kirjutatu üle mõtlema jäin, siis hakkas see asi minu jaoks uduseks muutuma.

Aga kõigele vaatamata oli minu arvates täiesti normaalse militaarulmega tegemist ja sellele osale võib juba täisväärtusliku nelja panna küll.

Planet Predators

Saxon Andrew
Lens of Time 2
2012 a.
218 lk

Earth has managed to steal technology from both the Alliance and the Moet Empire and build starships that can now stand up to the two strongest civilizations in the Galaxy. However, they are millions of years behind the Blue Giant Ships that are planning another invasion to destroy all space faring civilizations in the Milky Way. What makes the situation dire is that the species that wiped out the Blue Giants and the Jenze in both the Milky Way and the Andromeda Galaxies four million years earlier is returning to repeat the process on new civilizations.

Even the Blue Giants have no chance against the returning warships from the giant galaxy, M-87 and time is growing short. The Moet and Alliance are evacuating their planets and Earth will be left behind to face the coming menace. The only hope of salvation is a Crazy Cuban that may be the difference maker in the coming war.

The story continues and Christopher Conner’s invention will have to be used again to find salvation for all Mankind in the distant past. Even that may not be enough. The Violet Colored ships are coming and planets will die under the beams of the Planet Predators.

Arvamus:

Üllatus-üllatus, sarja teine osa oligi parem kui esimene. Peale siinset teise osa lugemist võib toda esimest raamatut vaadata kui nuppude mängulauale seadmise või kaartide laialijagamisena ja muu sarnase ettevalmistava tegevusena. Paremaks see teadmine esimest raamatut muidugi ei muuda aga vähemalt veidi selgitab, miks ta just selline oli.
Planet Predatorsi võib aga juba küllalt normaalseks üllitiseks lugeda, eriti nende ulmehuviliste jaoks, kes militaarulmest lugu peavad.

Paari aastaga on inimesed suutnud luua meie galaktika kõige võimsama ning efektiivsema sõjatehnika ja inimkonna tohutu kiire võidurelvastumine jätkub ka selles raamatus – minevikust korjatakse üles eesrindliku tehnoloogia killukesi ja neid õnnestub seejärel veel märgatavalt parendada. Meie galaktika kaks senist rivaalitsevat ja omavahel võitlevat suurvõimu, Allianss ja Moet, on inimestele äkki jõu poolest selgelt alla jäämas.

Inimesed ise tunnetavad ka oma jõudu ja otsustavad hakatuseks meie galaktikas korra majja lüüa. Alliansile ja Meotile antakse karm käsk omavaheline sõdimine jalamaid lõpetada (väiksemate-vähemarenenute tsivilisatsioonide mahanottimisest rääkimata) ja tehakse neile näitlikult selgeks, et kes käsku ei täida, see tappa saab.
Ja kõik see ikka sellepärast, et meie sarja targad-ilusad-õilsad... peategelased on otsustanud kõikjal valitseva hammas hamba vastu ehk jahimees/saak ideoloogia asendada „Davaite šit drušna!” maailmavaatega. Mille juurutamist galaktikate siseste ja vaheliste kümnete aastamiljonite jooksul väljakujunenud ning kivistunud käitumismallide tõttu saab esialgu küll vaid toore jõu abil alustada.

Võetaks ühendust ka meie Linnutee ründamist kavatsenud ja sellest viimasel hetkel loobunud Andromeedast pärit Siniste Giantlaevade tsivilisatsiooniga ja antakse neile veelgi mõtteainet. Sest vahepeal on selgunud, et M87 galaktikas on mingi veelgi kõvem tsivilisatsioon kes viimati neli miljonit aastat tagasi nii Linnuteel kui Andromeedal kõik arenenumad tsivilisatsioonid hävitas ja nüüd jälle siiapoole suurpuhastust tegema on tulemas. Ehk püüda neile ühiselt vastu hakata?

Raamatu tegevus käib hirmus laiahaardeliselt ja on juba arvestatavalt põnev. Mingit muud sügavat mõtet raamatus küll pole kui et sõda on paha ja tuleb rahu poole püüelda, aga ega see halb põhimõte ka pole... Nii et põnevust ja haaravust ikka on, mulle vastuhakkavaid momente oli vähem kui sarja esimeses osas ja kui tollele esimesele venitasin kolme välja, siis sellele raamatule venitan juba nelja... ja ei saagi sarja lugemist pooleli jätta.

The Pyramide Builders

Saxon Andrew
Lens of Time 1
2012 a.
257 lk.

Dr. Christopher Connor has discovered a way to view the past. His invention collects light and focuses it such that events that occurred on Earth years ago can be viewed. All one need do is travel one light year away and one can see what was happening on the planet a year earlier by capturing and focusing the reflected light that left Earth a year ago. There’s only one problem: no ship exists that can travel faster than the speed of light, so his device cannot be conclusively demonstrated to function as advertised. That’s fine with Christopher, who would much rather party and have a good time rather than defend his creation against critics and governmental bureaucrats. Besides, who would pay to view the past anyway?

Jillian Gordon, an Egyptologist with a PhD in Quantum Physics, has discovered that the survival of Earth depends on viewing what happened at the building of the Great Pyramid of Khufu five thousand years in the past. Christopher’s device would allow her to do just that and she intends to draft him into the project. Christopher is about to discover that the organization Jillian works for has engineered a starship with a faster-than-light drive, which will now allow his device to be field tested. The stardrive for that ship was developed from diagrams carved on the back of an ancient stone tablet excavated at the site of the Great Pyramid.

Life for Christopher is about to make a radical departure from his party, happy-go-lucky lifestyle. Getting Christopher to focus on what needs to be done is a problem Jillian hadn’t counted on in her quest to save humanity. The predicted destruction of Earth, which is carved on the front of the tablet, doesn’t leave her much time and Christopher isn’t cooperating.

What neither of them know is that the answer to survival is more than sixty five million light years away in light that left Earth just before the mass extinction of the dinosaurs.

Arvamus:

Dr. Christopher Connor leiutab seadme, millega minevikku vaadata. Tahad näiteks näha, kuidas Egiptuse püramiide ehitati, lendad Maast 5000 valgusaasta kaugusele, seade kogub ja fokuseerib Maalt peegeldunud ja selleks ajaks sinnamaale jõudnud valguse, muudab kujutise suurust vastavalt vaataja soovile ja võidki toimunut imetleda. On vaid üks pisike probleem – kuidas pagan see aparaat sinna 5000 valgusaasta kaugusele saada...

Teine teadlane, egüptoloog pluss kvantfüüsik Jillian Gordon teeb Egiptuse püramiide uurides sellise avastuse, mis tekitab temas ütlemata tõsise soovi heita pilk püramiidide ehitamise protsessile. Saades teada, et Connori leiutise abil on selleks põhimõtteline võimalus olemas, teeb ta valmis mootori, mis võimaldab raketil valgusest kiiremini liikuda (kasutab hüperruumi).

Ning nende kahe leiutise pluss Egiptusest avastatu põhjal pööratakse Maa ajaloos täiesti uus lehekülg. Tolle uue ajaloo esimene lehekülg on küll väga tume, kuna selgub, et meie galaktika on eriti karm koht kus kehtib vaid tugevama õigus ja nõrgukesel ning Päikesesüsteemiski alles esimesi samme tegevatel inimestel ei näi miljoneid aastaid vanade tsivilisatsioonide vastu mingit ellujäämisvõimalust olevat. Aga eespoolnimetatud leiutiste abil, teiste tsivilisatsioonide leiutisi varastades ja täiustades ning tänu peategelaste erilisele geniaalsusele jõuab inimkond kahe aastaga meie galaktika kõige eesrindlikumaks sõjaliseks jõuks ja suudab isegi Andromeeda galaktikast Linnuteele rüüsteretkele saabunud tohutu laevastiku mõnede edukate äkkrünnakutega järele mõtlema ja siis igaks juhuks koju tagasi pöörduma panna.

Amazon nimetab Andrewit lausa „Number One Best Selling Author’iks”, ei tea kust see tuleb, ehk Annihilation sarja põhjal ja ehk olekski pidanud Andrewiga tutvumist tollest sarjast alustama sest see „Ajaläätse” sarja esimene osa mulle küll erilist muljet ei avaldanud.

Negatiivsest. See lugu on kui keskpärase Hollywoodi filmi ümberjutustus: superkangelased (neid on tavalise 1-2 asemel aga lausa 6 - sellised Nobeli preemia laureaadid või sellel tasemel teadusgeeniused, naiskangelased on muidugi kõik missivälimustega ja rohkemgi veel, kõik on õilsad, ausad, vaprad...) päästavad maailma, see tegevus on maitsestatud primitiivsete armastuslugudega (et 6 peategelast, siis muidugi 3 paari...) ja üle kuhjatud hunniku klišeede ja stampidega.

Positiivsest. Raamatu algus oli ju paljulubav. Kirjeldatavad tehnika- ja teadusimed ei ürita su aju krussi keerata vaid on tükati pigem naljakad. Kohati esineb ka veidike põnevust ja lugu on kergesti loetav.

Ühesõnaga ega ma sellest raamatust suurt midagi ei arva aga maailmas on talle hinnang siiski positiivne, „best selling” autor lausa ka... äkki ei saa mina enam moodsast ulmest õigesti aru ja ta peabki selline hollywoodlikult poolopakas olema?  Panen kolme ära ja igaks juhuks loen ka sarja järgmise osa läbi (kangelased ju kõik juba paari pandud, ehk pääseb nüüd neist  haledatest armastuslugudest ka...).

Cities in Flight

James Blish
1971 a.
607 lk.

Originally published in four volumes nearlyfifty years ago, Cities in Flight brings together the famed "Okie novels" of science fiction master James Blish. Named after the migrant workers of America's Dust Bowl, these novels convey Blish's "history of the future," a brilliant and bleak look at a world where cities roam the Galaxy looking for work and a sustainable way of life.

In the first novel, They Shall Have Stars, man has thoroughly explored the Solar System, yet the dream of going even further seems to have died in all but one man. His battle to realize his dream results in two momentous discoveries anti-gravity and the secret of immortality. In A Life for the Stars, it is centuries later and antigravity generations have enabled whole cities to lift off the surface of the earth to become galactic wanderers. In Earthman, Come Home, the nomadic cities revert to barbarism and marauding rogue cities begin to pose a threat to all civilized worlds. In the final novel, The Triumph of Time, historyrepeats itself as the cities once again journey back in to space making a terrifying discovery which could destroy the entire Universe. A serious andhaunting vision of our world and its limits, Cities in Flight marks the return to print of one of science fiction's most inimitable writers.

Arvamus:

Seda üllitist võib ka kogumikuks nimetada, koosneb ta ju ikkagi neljast eraldi ja eri aastatel ilmunud raamatust. Väga ammu ilmunud raamatust...

Ega siis midagi, kogumiku esimene raamat on
A Life for the Stars (1962), pretensioonitu looke poisist, kes vastu ta tahtmist Maalt tähtede sekka viiakse. Linnad, mis kunagi Maal asusid, lendavad nüüd kosmoses ringi ja (osa) inimesi elab väga vanaks. Lihtne looke aga piisavalt põnev ja miski otseselt vastu ei hakka. Võis lugeda küll. Hindeks oleks näiteks nõrk neli.

Kogumiku teine raamat on
They Shall Have Stars (1957), lugu sellest, kuidas lahendatakse too kauaelamise ja tähtedevaheliste kosmoselendude probleemid. Käib see üsna mänglevalt ja kuigi Blish mõlemale ka teaduslikku tausta – põhjendust annab, ei ole see teps mitte veenev. Mis on ka muidugi arusaadav, inimeste teadmised on vahepeal 50 aastat edasi liikunud. Ja siis on Blish loosse veel kõvasti Lääne-NSVl-i vastasseisu sisse seganud (ja selle tuleviku ennustamisega veidi puusse pannud...) ning ka makartism naeruvääristanud.
Kuiv on see raamat minu arvates ja põnevust ka pole. Lühike kokkuvõte talle oles: igav. Ja hindeks kaks.

Kogumiku kolmas raamat on
Earthman, Come Home (1955)...  (Ja siin teen kogumiku lugemises pausi enne kui veel kaugemale ajalukku sukeldun. Vaja peale neid kahte esimest raamatut jõudu koguda ja end millegi erinevaga värskendada. Aga kunagi loen ma kogumiku kaks viimast raamatut ikka ka läbi. Klassika ju!)

Babel Among the Stars

Malcolm Pierce
Faster than Light 3
2012 a.
369 kB
tasuta e-raamat

The third in a series of short stories about the I.S.S. Fenghuang, the last faster-than-light starship in the galaxy, and its crew of rebels determined to reunite humanity. This entry delves into the history of Captain Seth Garland and reveals how he came to be the last hope for interstellar travel. CWZBYXYP

The Heilmann Drive allowed humanity to spread across the stars and prosper for nearly two thousand years. But when the use of the device begins to eat into the fabric of the universe, the People's Interstellar Republic bans all faster-than-light travel. A new age begins, one of isolation and stagnation. This era becomes known as the Fall.

One rebel, Captain Seth Garland, steals the last starship in existence. He is now mankind's only hope of re-uniting the stars.

Babel Among the Stars: In the last days of the Heilmann Drive, a precocious student at the Republic School for Interplanetary Relations takes desperate measures to preserve the existence of the revolutionary starship engine

Arvamus:

No ega siin pikalt midagi arvata või kirjeldada ei ole. Sarja seekordne osa viib meid jälle minevikku, siin saame siis teada, miks ja kuidas Seth Garland üle-valguse-kiiresega lendamise lõpetamise vastu võitlema hakkas ja kuidas tal lõpuks viimane allesjäänud töökõlbulik laev pihta panna õnnestus. No ja selgub ka, et kogu ta vastupanutegevus näib kellegi tundmatu poolt veidi suunatud ja tagant torgitud olevat. Kes & miks, sellest veel teada ei saa.

Ja see üle-valguse-kiiresega lendamise keelu põhjus jääb ka selles osas ikka veel uduseks. Ametlik põhjendus, et need lennud keeravad aja/ruumi krussi, tundub kuidagi liiga otsitud ja naljakas olevat, et seda tõsiselt (või siis vähemalt peamise põhjusena) võtta.

Nii et ei avaldanud mingit erilist muljet ka see raamat. Tundus tuim, kuiv ja igavavõitu. Põnevust oli paaris kohas näpoutsatäie võrra. Ja ei pannud Seth oma tegevusega eriti kaasa elama... Ei saa ka see minult üle kolme hindeks. Aga kunagi tuleks sarja neljas osa, Outsider, ikka ka läbi lugeda. Mine sa tea, mis suur mõte või otsatu põnevus sealt välja tuleb.

Dobhriathar

Malcolm Pierce
Faster Than Light 2
2011 a.
102 lk.
265 kB
tasuta e-raamat

As Caitlin struggles with her place aboard the ISS Fenghuang, the rebel crew visits a deep space mining platform in search of materials to improve the ship. There, they discover an abandoned mining team and a mystery that could change everything they think they know about the galaxy.

Arvamus:

Et kõik seaduslikud võimud  Fenghuang hävitama peavad, siis otsustatakse end veidi kindlustada ja laevale kaitsekilbid teha. Selleks on vaja mingit haruldast ainet, mida arvatakse saavat hankida ühe veidra tähe ümber tiirlevalt mahajäetud kaevandusplatvormilt.

Kohale lennates selgub, et platvorm pole teps mitte mahajäetud ning et sellel asuvad inimesed käituvad kuidagi veidralt. See pole aga veel midagi võrreldes sellega, ku imelikult käitub (või inimesi mõjutab) täht, mille ümber platvorm tiirleb. Ning eriti karmiks läheb lugu siis, kui selgub, et täht (või mingid inimestele arusaamatud jõud, kes selle tähe taga on), on millegipärast otsustanud hävitada Fenghuangi koos selle meeskonnaga.
Kes ja miks... ehk selgub järgnevates osades.
Ah ja, Caitlini päritolust ja lapsepõlvest saame ka ühtteist teada, aga peale tõdemuse enda jaoks, et eks issanda loomaaed ole ikka mitmekesine (kui inimesed tuhandetel planeetidel asuvad, see tähendab, et iga pisike sektike, huvigrupikegi on võinud endale eraldi planeedi valida, siis oleks see täiesti loomulik), see mulle midagi eriti juurde ei andnud.

No oli ehk esimesest osast veidi parem raamat, kasvõi juba sellepärast, et siin oli isegi pisut põnevust, aga üldiselt ikka ei midagi erilist ja enama kui kolmega ei hinda ma ka seda raamatut.

The Fallen Goddess

Malcolm Pierce
Faster Than Light 1
2010 a.
70 lk
227 kB
tasuta e-raamat

The Heilmann Drive allowed humanity to spread across the stars and prosper for nearly two thousand years. But when the use of the device begins to eat into the fabric of the universe, the People's Interstellar Republic bans all faster-than-light travel. A new age begins, one of isolation and stagnation. This era becomes known as the Fall. One rebel, Captain Seth Garland, steals the last starship in existence. He is now mankind's only hope of re-uniting the stars. The Fallen Goddess: When Captain Garland's crew questions their safety aboard their ship, he goes in search of of an engineer who can repair the Heilmann Drive. His quest leads him to a discovery that will redefine the future of his rebellion and change the destiny of mankind.

Arvamus:

Tegu siis Attribution Non-Commercial Share Alike (cc by-nc-sa) litsentsiga mitmel pool tasuta jagatava lühijutuga (või lühiromaaniga... ah ei mina seda liigitust tea). Näiteks Feedbooks'ist on ta allalaetav. Kolm on selliseid lühikesi jutukesi veel ja kokku peaksid nad normaalse ulmeraamatu andma... ehk. Seda sellepärast, et ega esimene osa erilist muljet ei avaldanud. Kuidagi kangesti pealiskaudne ja mittemidagiütlev oli kirjutatu.

Heilmanni mootor on võimaldanud inimkonnal kaks aatatuhandet kosmoses muretult ringi liikuda ja planeete koloniseerida. Aga siis keelab Inimeste Tähtedevaheline Vabariik äkki selle kasutamise ära - ilmneb, et see mootor kujutab endast ka kõige võimsamat massihävitusrelva. Nimelt kui selle mootoriga varustatud raketile tema ülevalguskiiruselisel lennul mõni planeet või täht juhuslikult ette jääb, siis on selle kosmoseobjektiga kööga, tähe muudab sellest vigastutsteta läbilendav Heilmanni mootoriga rakett näiteks mustaks auguks. Nii jäävad kõik inimeste asustatud planeedid äkki ilma omavahelisest ühendusvõimalusest ja muutuvad üksikuteks saarekesteks suures kosmoses...
Heilmanni mootoriga kosmoselaevad hävitatakse kuni viimase allesjäänu paneb keegi Seth Garland pihta (kuidas see tal õnnestus, seda ei räägita...). Ja mida ta selle laevaga edasi teha kavatseb, mis plaanid tal on, seda paistab et ei tea Seth isegi - polegi tal nagu mingit plaani peale suure uduse idee inimkonna saatusesse uus pööre tuua. Aga et see viimane Heilmanni mootor juba üsna väsinud on, tuleb tal kõigepealt leida keegi, kes seda hooldada ja parandada oskaks, see pole tolleaegses maailmas aga enam üldse mitte lihtne asi ja on kõigele lisaks ka igati seadusevastane.

Nii et jah, eks edasised osad näita, mida lugu väärt on, aga see esimene osa jäi küll kahvatuks ja magedaks, üle kolme ei saa talle hindeks kuidagi panna.