Dahak 3
1996. a.
544 lk.
For really tough jobs, Emperor Colin, the first of that name, is your man. The only person in the galaxy ever to stop the genocidal Achuutani, he went on from there to resurrect an empire that died fourty-five thousand years ago. He's still got a few problems - like a traitor out to murder him and three-quarters of a billion of his subjects - but if anyone can handle the job, it's Colin. But the rest of the galaxy better brace itself, because his progeny are on the way. Not that Sean and Harriet aren't nice kids; it's just that they've had a bad day.They're a long way from home, marooned with a blown up starship that's left them stranded on a theocratic world of gun powder and pikes, and Mother Church of that world doesn't like them very much. In fact, she's declared them demons, proclaimed Holy War, marshalled the Holy Host, and ordered them exterminated. You might think that things look pretty bleak for the kids, but in reality it's Mother Church that's in trouble - because Sean and Harry are chips off the old block - and they're about to get angry...
Arvamus:
Imperaator Colin tegeleb Viienda Impeeriumi ülesehitamisega ja tal tuleb võidelda ühe kõrgele kohale pääsenud salavaenlasega, ühe Maal tabamata jäänud Dahaki mässulisega (või lihtsalt nende pooldajaga?) kel on plaan Colin võimult kõrvaldada ja tema asemel Impeeriumi juhtima hakata. Ning selle eesmärgi saavutamiseks pole tollele isikule ükski vahend liiga halb.
Ja teine tegevusliin on Colini ja ta lähimate sõprade laste saatus kes küll pääsevad tolle salavaenlase korraldatud atentaadist, aga satuvad mingile eriti kaugele ja kõrvalisele planeedile, mida asustavad endised Neljanda Impeeriumi kodanikud, kes enam kui neljakümne tuhande isolatsiooniaasta jooksul "veidi taandarenenud" on ja kus kehtiv teokraatlik võim Viienda Impeeriumi troonipärija koos ta sõpradega deemoniteks kuulutab...
Esimene tõsine märkus: kui mingit raamatusarja lugema hakata, siis tuleks see sari võimaluse korral ühe jutiga lõpuni läbi lugeda. Paariaastase vahe järel on muidu pagana raske kõiki eelmistest osadest pärit tegelasi meelde tuletada ja aru saada, kes nad varem olid, mida tegid ja miks nad tähtsad on. Ühesõnaga teemasse taas-sisseelamine on vaevaline.
Ja teine märkus: kui mingi sarja kaks raamatut sulle väga meeldisid, siis ei tasu raudselt eeldada, et ka sama sarja kolmas osa peaks sulle vähemalt normaalselt peale minema.
No ei istunud see raamat mulle, tee mis tahad. Kui tuua välja kõige olulisem, mis raamatul minu jaoks viga oli, siis loetu lihtsalt ei haaranud kaasa, igav oli... ja siis see usuteema sissetulek. No ei taha ma selliseid asju lugeda - selle asemel et ise mõelda, asjade olemusest mõista püüda, oma pead vaevata on jah pagana lihtne kõige kohta millest aru ei saa, öelda et see on Jumala tahe, et siin pole midagi arutada, Jumal on nii ette näinud ja muu selline joga. Ei meeldi see mulle...
Nii et midagi polnud parata, 18ndas peatükis jätsin raamatu pooleli. Pole ju mõtet end sundida lugema asja, mis sulle ei istu. Ning hindeks seega poolelijätmist tähistav 1.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar