Ark Royal 2
2014 a.
466 lk.
Ark Royal – the Royal Navy’s outdated space carrier – has won a smashing victory against the enigmatic aliens, capturing one of their starships and returning to Earth. Now, Admiral Theodore Smith and his crew are assigned to command a fleet charged with making a deep-penetration raid into alien territory, a fleet made up of carriers from four different nations.
But with a crewman who isn't what he seems, untested pilots and international friction – and a new and dangerous alien plan - can Ted and his crew survive their mission ... or will they die, alone and unremarked, hundreds of light years from home?
Arvamus:
Ark Royal koos teda saatva laevastikuga saadetakse reidile tulnukate tagalasse. Et viia sõjategevus Maast eemale ja võita inimkonnale aega tulnukate rünnaku tagasilöömiseks.
Ark Royal täidab oma ülesande tulnukate territooriumil segadust tekitada ja vaenlasele võimalikult suuri kaotusi põhjustada edukalt aga see ei päästa Maad tulnukate rünnaku eest ja laevastiku Maale naastes paistavad inimeste võimalused tulnukatele vastu seista veel väiksemad kui varem.
Seekord oli tegemist juba tugevalt "ülekaalulise" raamatuga.
Kaks peamist asja, mis mulle ei meeldinud:
Esiteks autoripoolne liigne taustainfo andmine; kõige põhjendamine, lahtiseletamine, kommenteerimine. Selline stiil kus mõni tegelane ütleb ühe lause, siis tuleb pool lehekülge seletusi ja selgitusi, miks ta just seda ja sedasi ütles, seejärel sama tegelase teine lause ja jälle pikk lõik selgitust-arutlust selle lause ümber ja nii muudkui edasi muutub lõppkokkuvõttes ikka veidi tüütuks küll.
Teiseks poliitika - Suurbritannia troonipärija mängutoomine. Ma saan aru, inglise/šoti kirjanik, eks oma särk on ihule ikka lähedal ja ju Nuttalli jaoks on kuninglik perekond ja nendega seonduv oluline teema. Minule aga mitte kopikagi eest! Mind see ei huvita! No tahab troonipärija "normaalset" elu elada, koolitab ennast hävitaja piloodiks ja asub kaaspilootide jaoks inqognito Ark Royalile teenime... ja siis on ta vaata et laevastikku juhtiva admirali, laeva kapteni ja teiste kõrgemate ülemuste jaoks vaata et tähtsam probleem kui tulnukate peksmine. Issand kui palju minu jaoks täiesti mõttetut möla ning sahmimist selle troonipärija ümber... mida ma üsna pea vaid ainult diagonaalis lugesin.
Just selle troonipärija jama ja ülepaisutatud sisu pärast tundus see raamat mulle eelmisest kesisem. Aga no mitte veel nii kehvana, et kesist nelja panna ei võiks.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar