5. august 2014

The Synchronicity War Part 1

Dietmar Wehr
The Synchroncity War 1
2014 a.
286 lk.

Exploration frigates of the United Earth Space Force have stumbled across a shockingly xenophobic alien race, that now seems bent on exterminating the Human Race. As the Space Force's undergunned and outnumbered ships suffer one defeat after another, Commander Victor Shiloh experiences unpredictable precognitive visions that help him slow down the relentless alien advance. Hailed as a tactical genius, Shiloh is moved up in rank and authority. With the fate of Humanity apparently now resting on his shoulders, can Shiloh unravel the mystery of his visions before Humanity is overwhelmed?

Arvamus:

Jällegi kõige puhtam militaarulme. Inimesed satuvad kosmost koloniseerides mingitele agressiivselt meelestatud tulnukatele ja hakkavad nüüd ette valmistama nende oodatava rünnaku tagasilöömist.
Raamatu peategelaseks (ja ka suuresti ainsaks märkimisväärseks tegelaseks üldse) on komandör Victor Shiloh kes näib olevat ainus sõjaväelane kel õnnestub tulnukate rünnakutele kuidagi adekvaatselt vastata-reageerida. Aga sedagi ainult tänu teda külastavatele salapärastele nägemustele, mis ta tähtsate sündmuste ja otsuste tegemise eel õigele rajale juhatavad. Kust ja miks need Shilohi ilmutused tulevad, seda me vähemalt sarja selles osas veel teada ei saa.

Minu arvates on tegemist üsna kuiva raamatuga: strateegia, taktika, uute sõjalennumasinate kirjeldused ja ajaliselt väga lühikesed vaenupoolte kokkupõrked. Inimestel peale Shilohi loos suurt rolli ei ole...
Arvan et raamatus on midagi kõvasti puudu - näiteks pole peale Shilohi kellelegi kaasa elada ja kõik need väljamõeldud tehnikauuendused ja sõjapidamisvahendid üksinda muutuvad pisitasa tüütuks. No ja inimeste vaenlastest ei saa me üldse mitte mõhkugi tead - et kes nad on, miks ründavad, kas nad on viie pea või seitsme sabaga; mitte kui midagi.

Hindan raamatut kolmega ja alustan veel ka sarja järgmise osaga aga kui see esimese raamatuga täiesti analoogne on ja loos midagi selle huvitavamaks muutumise suunas ei juhtu, siis pole ma sugugi kindel, et teise osa enam lõpuni läbi lugeda viitsin.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar