8. märts 2015

Tech World

B.V. Larson
Undying Mercenaries 3
2014 a.
374 lk.

The Galactics arrived with their Battle Fleet in 2052. Rather than being exterminated under a barrage of hell-burners, Earth joined a vast Empire that spanned the Milky Way. Our only worthwhile trade goods are our infamous mercenary legions, elite troops we sell to the highest alien bidder.

In the third book in the series, James McGill is deployed on another alien world. His third interstellar tour is different in every way. Rather than meeting up with a primitive society, this time he’s headed to an advanced world. Tau Ceti, better known as Tech World, is the central trading capital of Frontier 921.

McGill figures he’s lucked out. The assignment looks dull but luxurious. Tau Ceti boasts a planet-wide city with a trillion inhabitants, all of whom are only interested in making a few credits. But all is not well on Tech World. The Empire is crumbling, an invasion is coming, and McGill’s easy ride through life and death has come to an end.

Arvamus:

Inimesed asuvad oma uues kõrgemas "rahutagajate" staatuses esimesele missioonile. Leegion Varus peab Tau Cetil leegion Germanica välja vahetama ja seal aasta korra järele valvama. Tau Ceti on meie galaktikasektori kaubanduskeskus - sealt käib läbi kõik meie sektori maailmadele müüdav kraam. Missioon ise peaks igav tulema - kellega seal äri- ja kaupmeeste maailmas ikka võidelda peaks olema. Ees ootab selline esindusfunktsioonide täitmine ja vahel silma torgata tahtvatele rikkuritele turvameeste mängimine.

Aga nagu Varuse puhul ikka, hakkab kohale jõudes kõik arenema vastupidiselt plaanitule. Oma suurt rolli mängib siin esiteks see, et kuuldused Galaktilise Impeeriumi siseprobleemidest on kõikjale levinud ja peale Galaktilise laevastiku lahkumist on inimesed nagu ainus mingilgi määral sõjaline jõud meie sektoris. Või vähemalt nii arvavad inimesed ise. Ja teine probleemi põhjus on see, et Germanica kõrgemad ohvitserid on end Tau Cetil mugavalt ja tulusalt sisse seadnud ja musta äri ajades korralikult korrumpeerunud. Varuse saabumine ei sobi neile kuidagi.

Ühesõnaga lõpeb asi sellega, et Tau Cetil läheb mässuks ja seni vaid raha vastu huvi tundnud cetilased muutuvad lausa pööraseks. Lausa sedavõrd, et neil õnnestub mõlemad leegionid ära hävitada, peaaegu - McGill muidugi välja arvatud :D.

Aga McGill jääb vähemalt cetilaste poolt maha löömata seetõttu, et ta on järjekordselt oma radadele suundunud (mis muidugi ei tähenda, et McGill raamatus muudel asjaoludel kordi surma ei saaks... :)).

McGill - tema isemõtlemine ja -tegutsemine muidugi ainult süveneb. Selles osas laseb ta juba kõrgelt kõigi oma komandöride peale ja tegutseb täpselt nii, nagu tema asju näeb ja õigeks peab. Kui selgub, et peale (ajutiselt?) uttutõmmanud Galaktilise Impeeriumi näib meie galaktikaoblastis ka teisi (impeeriumi mittekuuluvaid) sõjalisi jõude olevat - meile eelmisest raamatust tuttavad orjapidajatest kaheksajalad, ilmneb, et varem hävitati ainult nende koloonia, mitte aga koduplaneet - langetavad leegionide juhid otsuse tegutseda ühteviisi, McGill arvab aga otse vastupidi ja viib oma otsuse muidugi ka ellu. Kui õige McGilli valik oli, selles raamatus veel ei selgu, aga kas inimeste jaoks haamri ja alasi vahel olles üldse asjal suurt vahet on, pagan teab.

Raamatu esimene neljandik oli päris igav ja mul hakkas juba käsi ta kõrvaleviskamiseks sügelema. Siis läks aga viimaks tegevuseks lahti ning edasi ei olnud tegu halvema raamatuga kui sarja eelmised osad olid. Nõrk neli minu seekordseks hindeks. Kui kunagi kusagilt kätte saan, loen ka sarja järgmise osa ära. Seniks aga jääb mul sari nüüd pooleli - jälle üks kirje pooleliolevate sarjade tabelisse lisaks...

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar