Vaughn Heppner
Lost Starship 2
2015 a.
448 lk.
Starship Victory—a faithful alien spacecraft guarding its shattered system for ten thousand years—agreed to come to Earth. Now, Captain Maddox and his crew have a new assignment. They must find Professor Ludendorff before the New Men do. The New Men need Ludendorff’s help so they can capture the alien starship. Maddox needs the neglected super-weapons repaired so he can rescue a Star Watch fleet trapped deep in enemy territory.
But time is running out for the stranded, battered fleet. They’re low on food, fuel and missiles. Worse for Maddox, Meta is missing, kidnapped by the enemy, while the alien personality in the AI struggles to adjust to this new era. Can Maddox pull everyone together or will the brilliant New Men win yet another stunning victory?
Arvamus:
Maddox saadetakse sarja esimese osa tiimiga tulnukate 6000 aastat vanal lahingulaeval New Men käest peksasaanud Maa viimase suure laevastiku riismeid päästma.
Aga Maddoxi probleemid algavad juba Maal kui ta tiimikaaslane Meta New Men agendi poolt ära röövitakse ja kaptenil ei õnnestu teda mitte vabastada.
Veel suurem probleem ootab aga Maddoxi Victoryl kus selle antiikne tehisintellekt inimestega koostööst keeldub ja hoopis Maddoxile kättemaksu haub. Ja kui siis Maddoxil õnnestub viimaks TI kavalusega koostööle meelitada, on see vaid probleemi osaline lahendus sest järgmisena tuleks laeva kõige võimsamad aga blokeeritud relvasüsteemid tööle saada, sellega saaks ehk hakkama aga vaid geniaalne professor Ludendorff kes asub aga kusagil vaenlase kosmoseterritooriumil arheoloogilistel väljakaevamistel. Nii et järgmiseks tuleb kuidagi professor üles korjata, samas aga jahivad nii professorit kui Victoryt ka need Uued Inimesed...
Nojah, ägedat pingelist tegevust oli raamat algusest lõpuni täis aga kogu see kokkukuhjatud põnevus mind seekord millegipärast ei haaranud. Ei tea kas mõjusid päikesetormid või miski muu, aga pidin kohati end lausa sundima lugemist jätkama. Ja muidugi lõppes raamat peale New Men laevastiku klobimist nii, et ka selle osa järele annab kenasti järgmisegi osa valmis meisterdada. Kui see ilmuma peaks, heidan vähemalt raamatu algusele kindlasti pilgu peale aga end sedavõrd lugema sundima, kui selle osa puhul, ilmselt enam ei hakka. Ja kui nüüd veel hinne ka panna, siis ega üle kolme seekord ei pane küll.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar