Древний 3
2009 a.
400 lk.
"Война" - третья книга фантастической саги "Древний" Сергея Тармашева, продолжение романов "Катастрофа" и "Корпорация".
Главный герой эпоса - офицер-спецназовец Тринадцатый вновь вступает в борьбу за будущее человечества. Остатки Корпорации окончательно разгромлены. Но долгожданный мир так и не пришел в Солнечную систему. Содружество Людей оказывается втянуто в Войну Пришедших После, глупое и кровавое соперничество за право признания Величайшими цивилизациями...
Arvamus:
Vaevalt on inimesed end Korporatsioonist vabastanud, kui tekib kontakt meie galaktikat asustavate teiste olenditega. Ning mis toimub meie galaktikas – pole vist raske ära arvata, et muidugi sõda. Inimestele ei jäeta mingit valikuvõimalust, kas hakkate enda eest sõdima, või teid hävitatakse.
Inimesi on vähe ja muidugi on nad oma arengus kõigist teistest liikidest maas, aga inimeste liitlase abiga ja Iidsete juhtimisel, kes meieaegsete sõjaväelastena sõdimisest mõndagi jagavad, ei saada vähemalt esimestes lahingutes kohe täielikult lüüa. Kuigi sellest ei näi lõppkokkuvõttes siiski pääsu olevat, olendid, kelle vastu sõdida tuleb, on lihtsalt arvuliselt ja ka tehniliselt niivõrd suures ülekaalus.
Aga peale sõdivate osapoolte näib galaktikas veel keegi või miski olevat, kes omakorda on kõigist sõtta haaratud galaktika liikidest mitme peajao võrra üle.
Ühesõnaga siis, kui inimkonna hävitamiseni on veel vaid tunde jäänud, õnnestub ühel Iidsel (Kolmeteistkümnendal) koos Alisiga (endine Elis) tungida Universumi Kohaliku Sektori Juhtimiskeskusesse, mille alla meie ja naabergalaktikad käivad ning sõda lõpetada. Kõik need agressiivsed rassid, kes inimesi maha nottida tahtsid, suletakse nende oma elamispiirkondadesse ja meie sektorisse saabub rahu.
See raamat meeldis mulle jälle väga. Põnevust ja pinget oli algusest lõpuni. Lootusetud lahingud pealetungivate vaenlastega, Kolmeteistkümnenda leidlikkus, siis selle jõu mängutulek, kes omakorda kõige siin toimuva taga kunagi oli... Igati tasus lugeda, kindel viis.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar