6. märts 2012

Катастрофа

Сергей Тармашев
Древний 1
2010 a.
312 lk.

Первая книга фантастической саги "Древний" Сергея Тармашева - предупреждение всему современному миру. Действие книги берет начало в 2111 году, когда нефть в мире заканчивается, и это приводит к глобальному конфликту и ядерной войне. Остатки человечества переселяются в сеть подземных бункеров, чтобы выжить и создать на обломках старого - новый мир.
Автор, прошедший суровую школу спецназа ГРУ, сделал главным героем спецназовца, которого все называют Тринадцатый. Этому необычному человеку суждено внести серьезные коррективы в историю Человечества.

Arvamus:

Raamatusarja „Iidne” sündmused käivituvad 29. augustil 2111. a. kui USA maailma viimase naftamaardla enda kontrolli alla võtab, Hiina sellega ei nõustu ja peagi kõik tuumariigid kõikide teiste pihta tuumarakette lennutama hakkavad.

Samal päeval on Novosibirski lähedal ühe oligarhi äriprojektina kavandatud tohutu suure maa-aluse punkri - linna avamine – kümned tuhanded inimesed on kohal, ka teadlased, kõiksugu teenindav personal, punkri varud on täielikud jne. Veidi enne lindilõikamist hakkavad aga maailmas tuumaraketid lendama.

Tuumalöökide vahel püüab punkri turvameeskond Novosibirskist põgenevaid linnaelanikke ohutusse kohta aidata ja saab ka ise peaaegu surmava kiiritusdoosi. Punker aga suletakse hermeetiliselt. Tuumasõda kestab kolm ööpäeva, siis on praktiliselt kogu inimkond hävitatud ja Maa radioaktiivseks kõrbeks muudetud. Elus on inimesi veel vaid kümnekonnas maa-aluses varjendis, ISS-is maalähedasel orbiidil ja väikeses kaevandusasulas Kuul.

Tuumarakettide all inimesi päästnud turvamehed Novosibirski lähedases Punkris aga külmutatakse, kuniks nende raviks viis leitakse. Vahetevahel äratatakse nad ka üles, et nad maapeal mõnd pakilist ja hädavajalikku toimingut sooritaksid. Nende maapeal käimiste tõttu saavad nad Välisrühma nime.

Ja niimoodi aastad kuluvadki, lausa 700 aastat, elu Maa peal on võimatu, inimkonna jäänused elavad ja arenevad vähestes maa-alustes varjendites ning kosmoses ja lõpuks unustatakse ja külmutatud Välisrühm. Kuni üks väike ametnik Artorius, kel on suured ambitsioonid, juhuslikult välisrühma olemasolu avastab. Et inimesed sel ajal pole enam võimelised kedagi tapma, laiab ta need mehed olevat just see mis tal vaja, et temast kogu inimkonna jäänuste valitseja saaks. Raamatu teine pool ongi sellest, kuidas Artorius oma võimeletulekut kavandab ja kõiki pettes ja inimestega manipuleerides (ka Välisrühmaga) läbi viib. Olles asja nii läbi viinud, et ta praktiliselt palutakse inimesi juhtima hakata, laseb ta Välisrühma uuesti külmutada.

Raamatu esimene pool oli väga pingeline ja põnev. Ning kirjeldused tuumarakettide alla sattumisest või peale sõda radioaktiivses kõrbes tegutsemine ja tekkinud mutantidega võitlemine oli ikka muljetavaldav ja mõtlemapanev. Ja see tõde tambiti ka pähe, et tuumasõja võib maa-aluses punkris vaid siis üle elada, kui too on täiesti hermeetiline ja suudab end õhu, energia ja toiduga täiesti autonoomselt ära varustada. Muul juhul pole ka kilomeetrite sügavusel maa all mingit ellujäämislootust.
Raamatu teinegi pool polnud halvemini kirjutatud, aga see Artoriuse vingerdamine võimu tippu, selleks kõiksugu sigaduste ja alatuste ärakasutamine oli lihtsalt vastik. Ja kui kavalalt ja hästi ta seda veel tegi!
Kindlasti on see raamat, mida lugeda soovitan, minult kindel viis.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar