Jack Campbell
The Lost Fleet 1
2006 a.
304 lk.
Captain John “Black Jack” Geary’s legendary exploits are known to every schoolchild. Revered for his heroic “last stand” in the early days of the war, he was presumed dead. But a century later, Geary miraculously returns from survival hibernation and reluctantly takes command of the Alliance Fleet as it faces annihilation by the Syndic.
Appalled by the hero-worship around him, Geary is nevertheless a man who will do his duty. And he knows that bringing the stolen Syndic hypernet key safely home is the Alliance’s one chance to win the war. But to do that, Geary will have to live up to the impossibly heroic “Black Jack” legend...
Arvamus:
Raamatu (ja kogu The Lost Fleet sari) on John G Hemry kirjutatud Jack Campbelli pseudonüümi all. Tegu on militaarulmega.
Inimesed sõdivad juba üle 100 aasta omavahel: Allianss versus Sündikaat. Miks sõditakse, seda ei tea vähemalt Alliansis keegi. Ja võit ei kipu kummalegi poolele kalduma.
Kohe sõja algul lasti tükkideks Alliansi poolel võidelnud kapten John Geary laev ja kapten ise jäi sajandiks päästepaadis külmutatuna kosmosesse triivima. Kuni üks Alliansi laevastik Sündikaadi territooriumile lõksu meelitatakse, nad seal kõvasti peksa saavad, madina käigus juhuslikult kapteni päästepaadi leiavad ja mees üles äratatakse. Selgub, et kaptenist on möödunud saja aastaga Alliansis suur kangelane - John „Black Jack” Geary – tehtud. Peagi on mees sunnitud hättasattunud laevastiku etteotsa asuma ja siis vaatavad kõik tema kui messiase poole, kellelt laevastiku päästmiseks imet oodatakse.
Kuidas Geary ka ei püüa selgitada, et ta pole mingi kangelane ega imetegija, vaid tavaline inimene, kes pealegi kohe oma esimeses lahingus laeva kaotas, on see muidugi lootusetu ettevõtmine, seda ei kuula keegi. Ei jäägi kapten Gearyl muud üle, kui üritada räsitud laevastik Sündikaadi tagalast mingil viisil omade juurde tagasi juhtima.
Kirjutatud on raamat ladusalt, on kergesti loetav. Palju tähelepanu on raamatus pööratud sellele, kuidas Geary üritab enda isikukultust ümber lükata, aga see, mis saja aastaga on pähe taotud, ei kipu muidugi taanduma. Ja ehk on juhi kangelasoreool just see, mis annab üsna lootusetus olukorras laevastikule jõudu tegutseda? Ja võimaldab Gearyl diletantidest koosnev laevastik (hea väljaõppega sõjaväelased on ammu surma saanud, uute koolitamiseks pole eriti aega) peata lambakarjast lahingüksuseks muuta?
Militaarulme kohta on raamatu tempo üsna mõõdukas ja päris pingelisi ning teravaid olukordi on vaid paar. Ehk tuleb tegevuse küllaltki rahulik kulgemine ka sellest, et sarjal on kokku lausa 6 osa ja see siin on rohkem sissejuhatus põhisündmustele? Hoovõtt? Ei tea. Igatahes soovi kohe järgmine osa juurde asuda ei tekkinud ja kui loo tempo ja pinge järgmistes osades ei kasva, siis on nii pikka sarja läbilugemine küll üsna tüütu ettevõtmine. Ei olnud halb raamat, aga võinuks enamat olla. Hindeks nõrgapoolne neli.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar