Eternity

Greg Bear

The Way Series 2

1994 a.

384 lk.

Bear's popular novel Eon introduced The Way, an infinite tunnel in space-time opening on other universes. Following a nuclear holocaust on Earth and the 40-year-long Jart Wars against rapacious aliens, the entrances were sealed. That decision is reconsidered in this sequel. On the asteroid/spaceship Thistledown, scientist Olmy investigates the mental processes of the little-known Jarts while on Gaia, a Greek-dominated alternate Earth, young Rhita Vaskayza herself enters The Way. A partially recovered Earth witnesses the reappearance of The Way's designer, Pavel Mirsky, who now describes it as a tapeworm winding through the guts of the universe and urges that it be reopened so that it can be destroyed. This slow, visionary tale is less than compelling, but its portrait of the different responses of intricate, interlocking cultures is striking.

Arvamus:

See raamat on minu arvates eelmisest osast kesisem. Esiteks pole lugedes enam seda esimese osa omapärase maailma uudsust ja avastamisrõõmu. Teiseks on tegevus hulga igavam ja ettearvatavam, pole üldse mingeid üllatusi. Kolmandaks puudub see esimese osa põnevus ja pinge. Tegevus on uimasem ja kui midagi ootamatut ei juhtu, no kust see põnevuski siis tekkida saab.
Ja raamatu see põgusalt käsitletav liin, kus Tunnelit mööda edasi liikunud inimkonna osa jõudis Aja ja Ruumi lõppu, põrutas ka sealt edasi(!), väljus meie Universumist, muutus mingiteks jumalateks kes hakkasid uusi universumeid looma ja kujundama ning siis möödaminnes saatsid veel mõnede oma esindajate avatarid Maa-Kivi juurde tagasi siiajäänutele käske jagama, oli minule juba liig.
Ühesõnaga teatud raskustega suutsin raamatu ikka läbi lugeda. Ja kui ma Eoni esimest osa hindasin neljaga, siis selle raamatu puhul ei saa ma üle kolme kuidagi panna.