Mier Silver 1
1988 a.
Arvamus:
Jälle üks selline raamat, mis mul poolelei jäi. Nii et mis ma siin suurt ikka arvata oskan.
Kordan jälle, raamat peab algama nii, et ta ei sunni end käest ära viskama. Ma saan aru, et iga loo alguse loomulik osa on teatud sissejuhatus. Lugejal aidatakse toimuvasse sisse elada. Aga see osa ei tohi liiga pikk ja igav olla. Siis lugeja ju nende järgnevate põnevate sündmusteni ei jõuagi. Nagu mina ja siin.
No veidi põnevust ju algul oli, mingi telepaadist varga(?) tagaajamine ja kinnivõtmine. Aga siis kaldus lugu ühe kosmoselaeva kapteni lapsepõlvele. Kuidas ta oma poolmetsikul planeedil karjas käis ja nomaadielu elas. Ning sinna see lugu minust jäigi.
Kui ikka 300 leheküljelise raamatu 100ndaks leheküljeks pole ikka veel sealt karjamaalt tulema saadud ja tulevane kapten ikka alles mingite elukate järel katkise püksipersega ringi kappab, siis tänan, mulle aitab. No millel seal tõelisteks sündmusteks siis minema peaks? Kaua ma ootama pean?
Selle alguse eest priske 1 ja jutul lõpp!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar