Wormholes

Dennis Meredith
2013 a.
338 lk.

A suburban house in Oklahoma vanishes into a roaring abyss. A supertanker at sea suffers a fiery destruction. A blast in China drills a gigantic cavern into a mountainside. A severed arm plummets from the sky in Missouri.

Could these catastrophes possibly be related? Intrepid geologist Dacey Livingstone is nearly killed by her first attempt to plumb the mystery—a perilous descent into a house-swallowing sinkhole. Still determined, she joins with eccentric physicist Gerald Meier in a quest that takes them from the ocean's depths to interstellar space.

What are these exotic "wormholes" that threaten Earth? Can their secrets be discovered, their power even harnessed? Or will they spawn a cosmic monster that will annihilate the planet?

Brilliantly original, Wormholes reflects Albert Einstein's famous assertion that "Not only is the universe stranger than we imagine, it is stranger than we can imagine."

Veteran science writer Dennis Meredith has crafted this astrophysical adventure drawing on his decades of experience working at leading research universities such as Caltech, MIT, Cornell and Duke.

Arvamus:

Maal ja lähikosmoses toimub ridamisi veidraid sündmusi; küll midagi kaob jäljetult, küll kuhugi tekib arusaamatu auk, küll läheb kusagil ookean keema või sulab teises kohas mõni mägi üles - ühesõnaga toimub igasuguseid anomaalseid looduskatastroofe. Keegi toimuva põhjust muidugi ei taipa, kuni üks geniaalne füüsik tuleb välja teooriaga, et kõik need jamad põhjustavad Maad tabavad ussiaugud.

Juba mu teist loetud raamatut järjest tulevad mängu n-mõõtmelised universumid (mida on lõputult palju) ja meie kolmemõõtmelise koduuniversumi kokkupuutumine kas mõne teise samamõõtmelise või ka palju rohkemamõõtmelisega. Geniaalsel füüsikul on peagi valmis ka teooria toimuva seletamiseks, see naerdakse loomulikult teiste teadlaste poolt välja, aga kui teadlasel ja ta kaaslasel õnnestub ühe ussiaugu "sabast" kinni saada, ta "ära taltsutada" ning füüsiku teooria materiaalset tõestus maailmale esitleda, hakatakse teda tõsiselt võtma. Ja tõsine asi ongi, sest mingi aegruumi anomaalia tõttu, milles meie Päikesesüsteem näib just liikuvat, tekib neid ussiauke Maal ja selle ümbruses kohe ühtevalu ning midagi materiaalset tabades on nad kõik kangesti purustava iseloomuga.

Teadlane koos oma sõpradega siis uurib ja katsetab ning kuigi ussiauk näib pikas perspektiivis olevat väga ahvatlev võimalus üsna lihtsalt augu teisel pool olevat universumit külastada-uurida, tuleb tal enne Maa hukust päästa, sest ühest antimateeria-universumist lähtuva ussiaugu meiepoolne ots liigub vääramatult Maa suunas ja kui juba avakosmoses selle ussiaugu antiaine kosmilise tolmuga kokku puutudes kõva pauku teeb ja eluohtlikku röntgenkiirgust levitab, siis juhul kui ta Maad tabaks, oleks see inimkonna lõpp.

Mind jättis raamat küll üsna külmaks. No ei haaranud kaasa, kuiv tundus, ja tegelaste vahelised suhted olid kangesti trafaretsed. Teiseks ei suutnud autor kogu seda magnetväljadega ussiaukude taltsutamise ja kasutamise tehnikat mulle arusaadavalt ja usutavalt ära seletada (tunnistan, see mittemõistmine võib ka minu viga olla). Ja mul oli probleeme ka maisemate sündmuste uskumisega. No ei usu mina, et USA valitsus annab ühe telefonikõne peale mõne tunniga praktiliselt tundmatu teadlase käsutusse oma sõjaväelise luureinfo, NASA salastatud andmed ja kõik muu sellise mida too vaid küsib. Seda isegi juhul, kui teadlase isa juhtub miljardär olema. Et valitsus mingil suvalisel pundil põhimõtteliselt põlve otsas üliohtlikke katsetusi teha lubab, neid tegelasi aitab ja sellele kätt ette ega peale ei pane - see pole isegi ulmeraamatus usutav!

Dennis Meredithi elulugu vaadates tuleb tõdeda, et mees on kogu elu teadusega kokku puutunud. Olnud teadusajakirjanik, AAAS Science Writing auhinna saanud, paljude USA teadusasutustega seotud olnud, raamatuid kirjutanud ja mida kõike, aga see tema teos mind ei haara ega veena, hindeks kolm.