Армагеддон

Роман Злотников
Империя 2
2002 a.
384 lk.

Став президентом, а точнее, Императором Российской империи, Дмитрий Ярославичев проводит серию кардинальных реформ. Отложив разработку сырьевой отрасли, Россия делает рывок в области машиностроения и высоких технологий и становится монополистом на мировом рынке. Мировая общественность негодует. Восток и Запад активно проявляют антироссийские настроения. "Эти русские слишком много о себе думают, пора поставить их на место", - рассуждают в правительстве США. Круг сужается, и вот уже Россия вынуждена готовиться к войне... Но готов ли к этому новый император?
На самом деле все это часть грандиозного плана, цель которого - объединение человечества. Космос - последний рубеж. Преодолеть его возможно только единым, всепланетным государством.

Arvamus:

Jarolavitšev on nüüd siis troonil, nimetab end Imperaatoriks ning reformid jätkuvad. Venemaa kipub masinaehituse ja kõrgtehnoloogiliste toodete osas maailmas lausa monopolistiks muutuma. Muu maailm, kes algul ka Venemaa monarhiaks muutumise ja Impeeriumiks kuulutamise peale vaid üleolevalt õlgu kehitas, hakkab ilmutama ärevuse ja rahulolematuse märke. USA reaganilaadne president otsustab viimaks venelastele koha kätte näidata. Sõja ajendiks saab see, kui venelased, kes pole 15 aastat midagi kosmosesse lennutanud, saadavad sinna äkki lühikese aja jooksul kaheksa orbitaalplatvormi. Milleks, seda ei tea läänes keegi, ja keda huvitabki... tegelikult areneb aga kõik hoopis venelaste plaani järgi...

No ja ründabki USA koos oma NATO liitlastega Venamaad. Hiina kasutab samati momenti ja kavatseb Siberi vallutada. Siis aga selgub, et  Jarolavitšev koos oma surematutega on ründajatele mitmed üllatused ette valmistanud.
Läänes ei osuta venelased NATOle mingit vastupanu, kogu armee on koondatud Vene-Hiina piirile salaja rajatud kindlustatud vööndisse, millest hiinlastel kuidagi läbi murda ei õnnestu. Selgub ka venelaste orbitaalplatvormide otstarve - kõigepealt lasevad need puruks kõik USA sidesatelliidid ning seejärel ümbritsevad Maa veel mingi väljaga, mis muudab atmosfääris lendamise võimatuks. Seega jäävad läänest Venemaale tunginud liitlased side ning lennu- ja raketiväeta ja on peagi Jarolavitševi kõrgtehnoloogiaga varustatud surematutest koosneva kaardiväe käes täiesti abitud.
Meeleheitel hiinlased siiski üritavad Venemaale tuumalööki anda, aga nende raketid lõhkevad kohe peale õhkutõusmist ja sellega on sõda Venemaa võiduga lõppenud ja seitsmeaastane kogu maailma haarav tuumatalv alanud. Ja et surematud olid ka sellise karmivõitu stsenaariumi ette näinud, oldi Venemaa sellega arvestada osanud. Ja Maa ainsaks suurvõimuks oligi Vene Impeerium - just nagu surematute plaan ette nägi.

See raamat meeldis mulle vähem kui esimene osa. Jutt tundus mulle kuidagi  hüplevam, kaootilisem, keskendus vähem konkreetsetele inimestele ja rohkem suurele üldpildile. Nii nõrka nelja väärt raamat minu arvates.

Виват император!

Роман Злотников
Империя 1
2001 a.
404 lk.

Оказывается, на свете кроме нас, смертных людей, есть еще и бессмертные. Они стареют, как и мы, но не умирают, а просто меняют свое обличье, становясь снова молодыми... Таков глава `Фонда Рюрика` Дмитрий Иванович Ярославичев — по виду очень молодой человек. Его Фонд располагает немыслимо большими финансовыми средствами и притом использует их честно и бескорыстно во благо России — укрепляет армию, поддерживает учителей и врачей, создает огромный университет... ФСБ старательно собирает сведения о Фонде и его президенте, но, к своему удивлению, ничего плохого не обнаруживает. Никто, кроме самих бессмертных разумеется, не знает, что Россия избрана стартовой площадкой для планируемого объединения человечества и создания всемирной Империи, дабы предстать передкосмосом (имеются в виду не просто полеты по околоземным орбитам) единым, не разделенным на множество государств. С этой целью Россия прежде сама должна снова стать монархией...

Arvamus:

Raske öelda, kas seda raamatut mitte utoopiaks ei tuleks nimetada, aga mis on kindel, siis see, et raamatu autor suhtub suure poolehoiuga monarhiasse (selle ütleb ta raamatu eessõnas ka otse välja) ning teiseks see, et autor on suur Venemaa patrioot (kui mitte öelda rahvuslane, natsionalist...). Huvitav, olen varem ka mõnda Zlotnikovi romaani lugenud (küll hilisemaid) ja seal see nii teravalt silma ei torganud.

Saabub Jeltsiniaegse demokraatia tagajärgede käes vaevlevale Venemaale rühm surematuid. Sellised Highlanderi Duncan MacLeodi tüüpi tegelased - mõni on juba tuhandeid aastaid vana - tappa on neid võimalik, aga keerulisevõitu, vananevad nad küll, aga siis muutuvad uuesti noorteks. Ja see seltskond on otsustanud inimkonna ühtse tervikuna kosmosesse viia, no ikka kaugemale kui vaid meie päikesesüsteem.

Selle eesmärgi elluviimiseks tuleb nende arvates aga kõigepealt kogu Maa ühtse monarhia alla koondada. Ning on otsustanud nad selle üldise monarhia luua Venemaa baasil. Miks just Venemaad aluseks võttes (peale selle, et raamatu autor on venelane)? Aga sellepärast, et Venemaad ei võta keegi maailmas tõsiselt, keegi ei pööra talle tähelepanu. Kui hakata aga kas Hiinat, Indiat või USAd kiirtempos arendama ja moderniseerima, märgataks seda kohe ja peagi tõuseks kogu muu maailm selle riigi vastu. Venemaa on aga tohutu suur, muu maailm ei saa tast midagi aru ja ta ei huvitagi kedagi.

Seega loovad surematud Venemaale Rjuriku fondi mille taga on nende kõigi aastasadade jooksul kogutud üüratu varandus, fondi etteotsa asub kõige helgema peaga surematu, Venemaal nimega Dmitri Jaroslavitšev (kuulutab end tsaariperest pärinevaks, aga ei pretendeerivat kuidagi troonile) ja töö läheb lahti.
Neil on muide ka kaval plaan surematuid ühe eraülikooli baasil juurde "tootma" hakata - varsti väljastabki see õppeasutus 50 tuhat erinevat spetsialisti aastas kes kõigele lisaks on ka surematuteks muudetud - täiendus surematute vanale kaardiväele.

Paarkümmend aastat hiljem kui Venemaa on läänele praktiliselt märkamatult paljudes valdkondades tänu fondi tohututele investeeringutele märkimisväärselt arenenud ja Jaroslavitšev üle Venemaa kuulus ausa ja omakasupüüdmatu mehena, sokutavad surematud Vene presidenditoolile sellise idioodi, et rahvas kõiksugu poliitikutest lahtisaamiseks Jaroslavitševile praktiliselt ise tsaaritrooni pakub ja too selle vastu võtab. Sellega on surematute plaani üks tähtis etapp läbitud.

Venelastel peaks seda raamatut ilmselt üsna meeldiv  lugeda olema. Kirjeldatud majandus- ja poliitarengule võidakse ju muigega vaadata, aga nende enesetunnet peaks raamat kindlasti tõstma ja ju ta selleks kirjutatud ongi.
Minusugune vaatab asja pigem hoiatusena ja mõtleb, et küll pagan on hea, et pole olemas surematuid, nende tohutuid investeeringuid ja sellist geniaalset juhti, kes seda kõike ellu viia suudaks ning Venemaal bardakile lõpu võiks teha.

Aga raamatut oli üsna huvitav lugeda, oli värvikaid vene elu stseene, oli mõtteainet ühest võimalikust arengustsenaariumist meie naabri juures. Kui neid jeltsineid ja putineid seal veel palju pukki ronib, võib tõesti tekkida olukord, kus rahvas hakkab lausa nõudma monarhiat, mine sa tea. Nelja panen raamatule.

Key Out of Time

Andre Norton
Time Traders 4
1963 a.
140 lk.

This is Book 4 in the Time Traders Series, In this book Ross Murdock and Arthur Ashe continue their adventures in Time and Space on the World of Hawaika. Hawaiian and Polynesian settlers help Ross and Ashe discover the way the world has changed from the data tape to present time. Helped by a girl (Karara) and her two trained dolphins (Tino-rau and Taua).

Arvamus:

Ross ning Ashe on rühma polüneeslastega ühte planeeti koloniseerima asumas (nagu Fox eelmises raamatus apatšidega). Enne asja lõplikku otsustamist kontrollitakse/vaadetakse planeedi minevikku, midagi läheb aga untsu ning Ross, Ashe, havailane Karara ja kaks arukat delfiini satuvad reaalselt sinna planeedi minevikku.

Selgub, et seal on päris segased lood: on muidugi planeedi aborigeenid (nii umbes meie keskajas elavad), siis on sinna mõne aasta eest saabunud need sarja eelmistest osadest tuttavad pahad tulnukad, kes püüavad aborigeene kaklema panna, et siis võim planeedil kergelt endale saada. Ja siis on seal veel kolm mingit Iidset väga kõrgelt arenenud (kasutavad teleportatsiooni) tegelast, kes püüavad(?) mingite müstiliste ja maagiliste olenditena näida. Kes need kolm naist tegelikult on, mina aru ei saanudki, kas jäi mul see selgitus lugedes kahe silma vahele, või ei osanud ma vihjet tähele panna, ei tea...

Kui Ross teada saab, et need pahad tulnukad ka sinna planeedile on juba jõudnud ja ta viib selle kokku varem ajaskanneeringu kaudu nähtuga, on tal selge, et planeedi tulevik on kurb. Nüüd jääb siis üle sellega leppida või nood pahad tulnukad planeedilt minema peletada. See tähendaks aga tuleviku muutmist...

Aga üheskoos aborigeenidest piraatidega, kolm arusaamatu päritoluga daamiga astuvad maalased ikkagi pahadega võitlusse. Minu arvates pole siin tuleviku muutmise üle suurt midagi targutada – kui maalased niigi näivad igaveseks sinna minevikku elama olevat määratud, siis selge ju, et igaüks hoolitseb kõigepealt ju ikka enda heaolu eest ja et seda heaolu veidigi olema saaks, tuleb tulnukad sealt planeedilt minema peksta.

Üsna samal tasemel raamat sarja kolme eelmisega. Minu jaoks ehk veidi liiga kirjuvõitu ja lapsik ning jääb näiteks sarja eelmise raamatu apatšiseiklustele alla, aga kokkuvõttes lahja neljake ikka.

The Defiant Agents

Andre Norton
Time Traders 3
1962. a.
176 lk.

In this near future book the US is in a race with the Russians to use alien technology scavenged from crashed spaceships to colonize planets outside our solar system. Because they feel that they are in dange of losing this race, men working for the United States government have decided to use a group of volunteers from the Apache tribe as subjects in an experiment without their knowledge. By use of the Redax, the volunteers will be made to think and act as Apaches of the 18th and 19th centuries would respond. It is hoped this would help them better adapt to life on a primative planet. However, the spaceship they are traveling in crashes on the planet of Topaz. Travis Fox escapes with a group of the surviving volunteers. In exploring the planet he learns that they are not the only group on the planet. The Russians using their own version of the Redax have Mongol nomads as their subjects.

Arvamus:

Jänkid saadavad rühma apatše ühte planeeti koloniseerima. Kohapeal aga selgub, et pagana punased on ette jõudnud ja kavatsevad omakorda selle planeedi mongolitega asustada. Ja punased on veel nii pahad, et kasutavad mongolite mõistuse kontrollimiseks mingeid seadmeid. Et ei muud kui seade tööle, keerad nupust ja kõik mongolid on tahtetud hüpiknukud.

Mõnel mongolil õnnestub siiski venelaste käest põgeneda ja apatšidega kohtuda. Selgub ka, et punaste ajukontrolli trikk punanahkadele ei mõju. Koos otsustatakse pahade vastu astuda ja kõik mongolid vabastada. Äärmiselt sobivalt leitakse selleks ürituseks ka muistsete tulnukate võimsad relvad. Mongolid vabastatakse punasest ikkest ja et tulnukate relvadega võib palju kurja teha, otsustatakse need tabuks kuulutada.

Aga kui Maalt kunagi keegi sinna planeedile kolonistide olukorda uurima peaks lendama, siis olgu ta punane või sinine, vabadustarmastavaid apatše ja mongoleid neil vaevalt enam niisama lihtsalt uuesti "tsivilisatsiooni" raamisesse suruda õnnestub.

Selle viimase mõtte eest annan ma sellele Nortoni raamatule täisväärtusliku nelja. Kui siiani käis Nortoni antud sarja raamatutes ühene kommarite nottimine, siis seekord on siin kriitiline mõtteke ka jänkide kohta. Et apatšid ilmselt ei tahagi võimaluse tekkides hurraahüüete saatel American Dreamiga taasühineda.

Kindlasti nõudis sellise mõtte väljaütlemine Nortonilt palju sotsiaalset julgust, sest raamat ilmus ajal kui USA lõunaosariikides ei käinud neegrid valgetega samades koolides, bussides olid neil omad ettemääratud kohad, Martin Luther Kingi kuulus „I Have A Dream” kõne oli veel pidamata, aga indiaanlasi peeti ju veelgi vähemväärtuslikeks inimesteks kui musti.

Galactic Derelict

Andre Norton
Time Traders 2
1992. a.
384 lk.

Time-travel for archaeologists was a well-guarded secret; but when the remains of an interstellar spaceship are uncovered along with the usual fossils, the time agents must call on a modern Apache Indian, Travis Fox, to guide them in the ways of his ancestors in their trip to the past. But the explorers become trapped in space as well as time, on a mad journey on an automatic starship; not even Travis Fox can tell whether any of them will ever see Earth again.

Arvamus:

Venelastelt varastatud materjalide kaudu on jänkid saanud teada mitmete kauges minevikus Maale kukkunud tulnukate kosmoselaevade koordinaadid. Otsustatakse ajarändurite grupp ühe sellise juurde kõigepealt selle olemasolu kontrollima ja kui laev leitakse, siis on kavas sellest infot hankima hakata.

Kohapeal leiavad ajarändurid purunenud kosmoselaeva, aga selle lähedalt veel väikse ja vägagi terve, ilmselt kas pääste- või patrulllaeva. Plaane muudetakse ja purunenud laeva uurimise asemel otsustatakse väiksem ja ilmselt täiesti töökorras alus läbi ajavärava meie aega transportida, et siis juba töökorras laeva uurida.

Ajavärav laeva ümber ehitatakse valmis, aga veel enne, kui see käivitada jõutakse, kui toimub vulkaanipurse ja maavärin. Meile juba esimesest osast tuttavad ajarändurid koos oma apatšist uue kaaslasega põgenevad tulnukate kosmoselaeva varjule. Ajavärav käivitatakse ja kosmoselaev transporditakse meie aega.

Loodusvapustus minevikus on aga käivitanud kosmoselaeva mootori ning meie aega jõudes teeb laev koos pardal olevatega ajaränduritega minekut. Suundub tulnukate poolt enne nende hukkumist laeva arvutisse sisestatud marsruudile. Ja algavadki endiste ajarändurite, nüüdsete kosmoserändurite seiklused...

Sama hea (või kesine), kui sarja esimenegi osa. Selline lihtsakene naiivsevõitu lugu. Tuleb muidugi arvestada ka tema kirjutamisaastat – see tõstab kindlasti loo väärtust – aga rohkem kui neljaga ei hinda ma lugu siiski mitte mingil juhul.

Time Traders

Andre Norton
Time Traders 1
2001. a.
448 lk.

At the end of this century Ross Murdock is given the choice between prison and a dangerous role in a secret mission. Accepting the latter, but determined to escape at the first opportunity, the intelligent young man finds himself involved in a project which demands that he be projected back to various periods in history. For the Americans, aware that the Russians, somewhere in time, have learned the secret of space travel, must for the sake of national safety, obtain the same secret. Hurled back into the earliest ages of man, Ross' volatile intelligence is, for the first time, stimulated as he risks death, posing as a member of prehistoric worlds. By the time the Americans gain control of the secret, Ross is rehabilitated and is a willing participant in the benevolent army of the future. An interesting idea, well handled by Andre Norton, science fiction expert, who projects his reader deftly both backwards and forwards in time and injects his narrative with considerable and interesting historical information.

Arvamus:

Noor algaja kurjategijahakatis jääb vahele ja talle tehakse ettepanek, millest ei saa keelduda. Selgub, et jänkid tegelevad ajarändamisega ja neil on selleks just selliseid Rossisuguseid väänikuid vaja. Ajarändamine toimub aga muidugi traditsioonilisel eesmärgil - tuleb takistada venelastel sealsamas minevikus mingi suure sigadusega hakkama saada (kuidas küll lollakatel kommaritel vedas, et nad mingi iidse tulnukate kosmoselaeva peale sattusid).

Ja nii seiklebki Ross paarilisega tuhandete aastate taguses minevikus venelaste tegevust välja nuhkimas. Ja loomulikult sekkuvad sündmustesse ka just selles kauges minevikus Maal viibivad tulnukad, kel näib olevat ükskõik, kas nad teevad pulbriks kommarid või kapitalistid.

Ladus ja üsna lihtne ajaviitelugu, vanemale koolieale mõeldud. Ei midagi eriti head ega ka midagi vastuhakkavat. Nõrk neli peaks paras hinne olema.

Взгляд из ночи

Алекс Орлов
Тени войны 4
2005. a.
416 lk.

Джек Саймон и Xeйc Тернер, поселенцы с планеты Габон, спасаются от дикарей канино в бункере грузового звездолета. Однако их корабль оказывается в руках космических пиратов. Межзвездные бандиты, услышав рассказ пленников о кровожадных дикарях, решают отправиться на Габон, чтобы заняться работорговлей, но ЭТА задача оказывается им не по силам, ведь канино прибыли на Габон из параллельного мира, и следом за ними идут те, кто значительно опаснее...

Arvamus:

On planeet Gabon, mille põliselanikud kolonistide sinnasaabumise järel üha metsikumaks muutuvad ja kolonistidest vabaneda püüavad. Viimaks on inimeste eli planeedil nii võimatuks tehtud, et ilmselt kaks viimast kolonisti, Jack ja Heis, põgenevad planeedilt viljakonteineris. Mehed loodavad jõuda konteineriga viljaelevaatorisse, et siis tsiviliseritud maailma edasi liikuda, satuvad aga hoopis piraatide kätte, sest need on end viljaäri külge pookinud ja võtavad seal vahelt oma lõivu.

Meeste juttu kuulates tuleb piraatidel hiilgav idee Gaboni põliselanike baasil orjakaubandus käima panna. Mõeldud-tehtud, peagi on piraadid Gabonil, Jack ja Heis oma meelehärmiks kohalike olude tundjatena kaasas ja siis tabab piraate üllatus. Selgub, et eelmistest raamatutest tuttavad teise maailma tegelased on end samuti Gabonil sisse seadnud. Ning sõjaväelise väljaõppe ja distsipliinita piraatide käsi ei kipu just kõige paremini käima.

Üks korralik piraat ei lase end aga väikestest raskustest heidutada ja peagi tuleb neile veelgi hiilgavam idee. Milleks püüda orjastada Gaboni väga tõrksaid ja ohtlikke aborigeene, kui selles teises maailmas olevat põliselanikud väga kuulekad ja leplikud ning valmis tõrkumatult kõiksugu käske täitma. Piraatridel pole kahtlustki, et kõrvalmaailma orjade järele minemine on igati rentaabel ja tulutõotav äriidee ja nii sinna suundutaksegi. Seal ootab piraate aga ebameeldiv teadasaamine, et olgu ühe planeedi põliselanike vagurusega kuidas tahes, arenenumad maailmad seal paralleelmaailmas on vägagi sõjakad ja ohtlikud. Sündmused võtavad piraatidele katastroofilise pöörde ja muumaailmlased ei paista võidueufoorias vaid piraatidega leppivat, vaid näib, et nad võivad ka meie maailmas järjekordse suurema segaduse tekitada...

Samal tasemel raamat kui sarja eelmisedki osad, ajaviitekirjandus, kolm.

Торнадо

Юрий Тупицын
audioraamat

Sisaldab jutustusi:
Химеры Далекой Юкки - 1974
Гибелью исследователей планеты Юкка, обернулось непонимание своих действий разумных существ голубого солнца. Спеша на помощь, они использовали свой жизненный опыт и особенности своего организма, но через какой ад пришлось, при этом, пройти землянам. Но выход из сложившегося недопонимания есть и его предстоит найти патрульному экипажу «Торнадо».

Зелёная жемчужина - 1975
Через четыре года после пропажи экспедиция «Кентавр» на планете Перл, пришёл сигнал бедствия с законсервированной станции. Экипажу «Торнадо», направленному по сигналу бедствия, пришлось столкнутся с силой, погубившей первых исследователей. Порождение планеты, экспериментировало над своими пленниками, пытаясь найти новые пути развития. Люди искали свои ответы на вопросы: Кто мы для иного разума? Как будем действовать, увидев плачущего ребёнка на чужой планете?

Красный мир - 1970
Линд, главный модельер республики, мог запросто смоделировать из машины цветущий куст. Однако, сегодня у него были задачи поважнее — на расстоянии сорока световых лет несся космический корабль двуногих.

Шутники -1971
Трое космонавтов, совершающих патрульный рейс, обнаруживают населённую планету. Однако контакт с её жителями никак не удаётся наладить. Аборигены празднуют, веселятся и не обращают внимания на космолётчиков. А совсем рядом расстилается океан, занимающий едва ли не всю планету. Поневоле в умы закрадывается мысль об элоях и морлоках.

Синий мир - 1969
Экипаж патрульного корабля «Торнадо» получает задание первой срочности: произвести посадку на 5-ю планету звезды В-1358 (планета Орнитерра), где без вести пропал экипаж биологической станции — планетолог Виктор Антонов и биолог Елена Зим. В ходе расследования и дальнейших поисков экипаж «Торнадо» оказывается на грани гибели...

Arvamus:

Vahel on tore oma elu mugavaks teha ja enda eest lasta kellelgi teisel raamatu "äralugemisega" tegeleda. No nagu vanaema loeks enne magamajäämist raamatut...

Jutud ise on sellised ühes rahulikus stiilis "vanaaja ulmekad". Minu jaoks tähendab see, et ei ole pööratud tähelepanu igasugustele imelistele tehnilistele väljamõeldistele, poliitikale ning ei toimu pidev kõige aatomiteks pihustamine kõigi poolt.
Kõigi juttude põhifookus on keskendunud inimeste kokkupuudetele meist erinevate mõistuslike ja mittemõistuslike eluvormidega. Põhiidee on selles, et kui mõistuslikud eluvormid on inimesest väga erinevad, võib ka nende mõttelaad olla täiesti teistsugune ning isegi siis, kui kummalgi poolel on kõige paremad ja ausamad kavatsused, võib kontakt osapoolte vastastikuse mittemõistmise tõttu tuua kaasa väga traagilisi tagajärgi. Mis puutub aga mittemõistuslikku elusse, siis esmapilgul meile täiesti tuttav ja arusaadav ning ohutu võib tegelikult osutuda aga hoopiski millekski muuks ja inimesele vägagi ohtlikuks. Kas nüüd just, et kõik pole kuld, mis hiilgab, aga kõik ei pruugi olla see, mis ta näib olevat.

Tegu oli selliste korralike rahulike vanaaja ulmelugudega mida tänapäeva tehnikat täis kiirtempos kulgevate raamatutega võrreldes oli vahelduseks meeldivalt rahulik lugeda (pagan, see tähendab kuulata...). Ma panen rahuliku südamega nelja.

Дорога в Амбейр

Алекс Орлов
Тени войны 3
2008 a.
448 lk.

Бывший боец морского спецназа Браен Клэнси подсел на наркотики. Болезнь слишком запущена, и выхода нет, но дорогостоящее лечение неожиданно оплачивает босс местной мафии. Что он хочет за это от Клэнси? Пустяк - чтобы тот доставил по адресу диск с ценной информацией. Браен не сразу понимает, что это ловушка: он нужен мафии в качестве раба.
Что теперь делать, куда бежать? Разве что на войну.

Arvamus:

 Endine eriüksuslane, seekord Barrakuudade hulgast, satub tahtmatult oliharhide ja nende käe all tegutsva maffia suurde mängu. Nimelt on maffia huvitatud mehe professionaalsetast oskustest, soovib teda enda huvides töötama, oligarhe hakkab aga pikapeale huvitama mehe onu riidetehas, mis teatud asjaoludel suut tulu tõotab.
Kui mees maffia soovide tõrjumisel ootamatut leidlikkust ja osavust ilmutab, muutub ta nii maffiale kui ühele "suurele" mittevajalikuks ja segavaks ning otsustatakse maha lüüa.

Endine eriüksuslane läheb aga palgasõduriks, võitleb mitmel planeedil ja selle kõrvalt üritab ka oma eraprobleeme lahendada. Tänu mehe suurepärastele võimetele see tasapisi õnnestubki...

Ega raamatul muud sisu eriti polegi kui üks otsatu madin algusest lõpuni. Hindeks kolm ja ei millimeetritki rohke, "taustamuusikaks" kõlbas küll. Eriti kui arvestada seda, et Orlovi sarja hakkasin ma lugema selleks, et Iain Banksi Algebraisti lugemist välja kannatada. Ilma nende ulmemärulite turgutava toimeta oleks ma Algebraisti ammu nurka visanud ja täielikuks kõntsaks tunnistanud.