Rise of the Corinari

Ryk Brown

The Frontier Saga 5
2012 a.
450 lk.

A time to recover…
A chance to make a new ally…
A brief respite to repair and rearm…
An opportunity for a people to regain their honor…

For every civilization there comes a moment when a stand must be made against tyranny.

The time has come for the Alliance to draw a line in the sand.

Arvamus:

See raamat annab hakatuseks sõdimises veidike hingetõmbeaega ning on eelmisest osast ikkagi oluliselt positiivsema õhkkonnaga.

Nathan sõlmib Maa nimel Corinairi ja Karuzariga kolmikliidu ning algab Aurora parandamine ja korinaarlastega täiendamine. Poliitika (mis on nagu poliitika ikka), Aurora remont, moderniseerimine ja uute meeskonnaliikmete väljaõpetamine ongi enamuses selle osa sisuks. Aga raamatu lõpuks jõuavad Corinairi juurde kaks Ta`Akara sõjalaeva korda majja lööma ning Auroral tuleb uuesti võitlusse astuda.

No vähemalt on laev remonditud, paari uue lahingupidamise meetmega varustatud ja täielikult mehitatud. Aga Aurora on siiski vaid üks laev tehniliselt paremate ja võimsamate Ta`Akara laevade vastu. Aurora ainsaks tehniliseks eeliseks vaenlase vastu on tema võime ruumis silmapilkselt asukohta muuta. Ja ilmselt samuti ka tema osaliselt juba lahingukogemusi omav meeskond ning üha paremini oma kapteniülesannetesse sisseelav ja nendega toimetulev Nathan Scott.
Ja selline asi  mis mulle selle sarja kõikide osade kosmoselahingute kirjelduste juures meeldib: on võimalik aru saada, mida autor lahingute küllalt üksikasjaliku kirjeldusega mõtleb ja on võimalik selle järgi endale tegevusest pilt silme ette tekitada. Mitte nii nagu mõnes raamatus, kus kummaltki poolt miljon kosmoselaeva omavahel sõdivad ja pilt nii suureks läheb, et minu fantaasiast selle ettekujutamiseks ei piisa, arusaamisest rääkimata. Aga siin on üks laev ning täpne konkreetne tegevus mille kohta minu loogiline mõtlemine ütleb, et miks mitte ka sedasi olla ei võiks.

Meeldiv ja põnev lugemine, nelja minu arvates kindlasti väärt.