2014 a.
391 lk.
Earth is not alone. There is a towering civilisation out in the galaxy, far greater than anything we can imagine. But we are isolated from the galaxy ... until now.
When a bunch of interstellar scavengers approach Earth, intending to abduct a few dozen humans and sell them into slavery in the darkest, they make the mistake of picking on Steve Stuart and his friends, ex-military veterans all. Unprepared for humans who can actually fight, unaware of the true capabilities of their stolen starships, the scavengers rapidly lose control of the ship – and their lives.
To Steve, the captured starship represents a great opportunity, one to establish a new civilisation away from Earth and its increasingly oppressive bureaucracy. But with the aliens plotting their revenge and human factions suspicious of the new technology, it will be far from easy to create a whole new world ...
Arvamus:
Lugu sellest kuidas tänapäeva Maa alustab teed leidmaks oma kohta Galaktika teiste liikide mitte kõige sõbralikumas peres.
Lendavad ühed tulnukad Maale inimesi röövima et neist hiljem võitlusküborge teha. Oma õnnetuseks alahindavad nad inimeste arengutaset ja lisaks satuvad nad röövima just endiste USA eriväelast punti, kes piknikut peab. Endised võitlejad saavad kiiresti aru, et tulnukad on eriti ignorantset sorti ja üleolevad ka ning peagi võetakse tulnukate kosmoselaev neilt üle ja laeva endised omanikud tõstetakse kosmosesse. Nii langeb inimeste kätte esimene ülevalguskiirusega lendav kosmoselaev, igasugust uut tehnoloogiat ja laeva andmebaas milles paljugi huvitavat ja kasulikku on.
Meeste juht, Steve, ei kavatse süllekukkunud vara ja sõjalist jõudu ei USA valitsuse ega ÜRO-ga jagada - kogu see poliitika ja bürokraatia on talle lihtsalt vastik - vaid otsustab koos kaaslastega Päikesesüsteemis uue sõltumatu rahva luua. Kui Kuul juba korralik baas tekkima hakkab, tuleb asi Maal avalikuks ja keegi võimulolijatest selle üle õnnelik ei ole, aga teha pole midagi, hammas lihtsalt ei hakka uuele rahvusele-ühendusele kuidagi peale, tegelikult võivad hoopis kosmosessekolinud Maa takistusteta lagedaks pühkida kui tahaksid. Nii et riikidel tuleb uue moodustise tekkega lihtsalt nõustuda ja nendega äri ajades endale tasapisi galaktilist tehnoloogiat hankida ning kosmosesse suunduvat inimvoolu kuidagi kontrollida või siis arengutest üldse täiesti maha jääda.
Kosmoseühiskond aga arendab oma Kuubaasi, asub Marssi terraformima, võtab kasutusele asteroidide vöö ja Titani.
Lüüakse tagasi ka äpardunud inimröövijatest tulnukarassi kaks rünnakut ja lennatakse lähima asustatud tähesüsteemi juurde kaupa tegema ja Galaktikas toimuvat uurima...
Hästi palju on raamatus muidugi tänapäeva poliitikat, jutt on ka Afganistanist, Iraanist, Saudi Araabiast, Põhja-Koreast, terroristidest jne - selge on see, et ega autor tänapäeva poliitikasse ja poliitikutesse erilise sümpaatiaga ei suhtu. Autor annab ka oma nägemuse, millised võiksid tulevikuühiskonna ülesehitus ja põhimõtted olla kui avaneks võimalus seda tänapäeval nullist looma hakata.
Loetav raamat, aga mitte rohkemat. Steve ja ta kaaslaste esimene eesmärk on tegutseda tänapäeva poliitikuid ja poliitikat ignoreerides aga lõpuks tuleb seda poliitikaga arvestamist ikka liiga palju sisse. Nõrk neljake hindeks.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar