2013 a.
186 lk.
In the near future, one man is going to bring the furthest reaches of the galaxy within the grasp of mankind. Meriwether Hawke has created a vehicle that folds space, changing the whole perspective of the space program in an instant. Unfortunately for Hawke, the first manned test vehicle doesn’t end up where it’s supposed to. Lost and without sufficient life support, the two-person crew must engage the automated distress beacon and then settle in for a deep cryogenic sleep to await potential rescue.
When Hawke is revived from cryosleep by an alien species, he quickly discovers that he is both their honored guest and guarded prisoner at the same time. It’s no secret that they are extremely interested in his ancient dead spacecraft and its method of propulsion. While he may not be aware of how much time has passed, two things become evident to him: The alien species are sworn enemies of his people, and humanity has become both more and less technologically advanced in the years that have passed. Hawke may hold the only key to the rescue of a forgotten human colony.
Arvamus:
Keegi Meriwether Hawke leiutab gravitatsioonimootori. Leiutise autor koos piloodiga katsetavad uudset kosmosetehnikat, midagi läheb nihu, satutakse pagan teab kuhu ja ainus tillukenegi ellujäämisvõimalus on end külmutada. Magamine osutub üsna pikaks, möödub peaaegu 200 000 aastat(!!!) enne kui laevuke tulnukate poolt avastatakse.
Tulnukad on muidugi nende jaoks eesrindlikust tehnoloogiast huvitatud ja plaanivad selle Hawkilt teada saada. Samal planeedil elavad aga ka kunagi sinna rännanud inimeste kauged järeltuljad, kes on tulnukaist veel madalamal tehnikatasemel ja on samuti Hawki teadmistest huvitatud.
Planeedil on ka tuhandete sajandite eest inimesed sinna transportinud kosmoselaev (Hawke mootori "modernse" variandiga), jää all kenasti säilinud ja nii töökorras, et keera vaid süütevõtit ja muudkui lenda.
Hawke tunneb küll oma leiutist aga ei tea midagi kosmoselaevadest ega kosmoselendudest kuid siiski otsustatakse planeedil olevate inimestega kosmoselaeva kasutades sealt tulnukate juurest põgeneda.
Hawk pusib natuke laevaga, klõbistab juhtpultide nuppe, paneb laeva tuumareaktori nagu muuseas tööle ja järgmisel päeval peale iidsesse kosmoselaeva tungimist lennataksegi juba sealt minema. Ma ei pannud tähele, et laeva sisenemisel laevakeresse tehtud auke isegi kinni oleks pandud...
Raamatule lisab vürtsi veel peategelase "eriti äge" love story.
No oli ikka lapsik asjandus küll. Raamatu algus andis isegi veidi lootust aga siis läks küll kõik üsna jamaks... Hindeks äärmiselt nõrk kolm - ei olnud õnneks pikk ega venitatud lugu.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar