New Dawn

Chris Hechtl
Wandering Engineer 1
2010 a.
474 lk.

It it always darkest before the dawn. For 713 years the scattered survivors of the Xeno-Federation war have known this. Sol and the core star systems are gone.
The scattered survivors on far flung worlds and space colonies must try to survive a universe gone mad. They have spent that time scratching an existence out of whatever they could. Those trapped aboard surviving space colonies waited until the parts failed and life support was snuffed out.
But a free trader with an all female crew are about to change things. Fleeing a pirate they will stumble across a relic from their distant past. When that lifepod opened they will begin the journey back into the light of a New Dawn.

Arvamus:

Toimus kunagi Xeno-Föderatsiooni sõda. Osapooled tagusid teineteist ikka päris pudruks ja inimesed asustavad nüüd vaid üksikuid allesjäänud planeete ja elavad üsna primitiivselt. Mõned laialilagunemise äärel kosmoselaevad siiski ka veel lendavad. Üks selline planeedilt planeedile kaupu vedav romuhunnik leiab päästekapsli selles üle 700 aasta külmutatud olnud endise Föderatsiooni laevastiku admiraliga.
No ja admiral hakkab kohe tegutsema ja seab enda kaugemaks eesmärgiks Föderatsiooni taastamise. Admiral ise on selline pooleldi küborg, kolme AI ja ohtrate muude lisavidinatega tegelane ja üllatus-üllatus, väga kõva insener..
Admirali esimeseks eesmärgiks on ta leidnud romu jälle kosmoselaevaks muuta ja selle laeva remontimine ning ta naistest meeskkonna (või tuleks hoopis naiskonna öelda) koolitamine. Sest enamusel laeva meeskonna liikmetest pole elementaarsetki haridust, mõned on suisa kirjaoskamatud.

Nii et sarja esimene osa ongi "Käsiraamat lollidele kosmoselaeva parandamiseks" pluss ohtralt algteadmisi füüsikast, astronoomiast, navigatsioonist ja muust sellisest. Ja et laeva liikmed on peaaegu kõik naised, siis lisab see loole tugevalt vürtsi ja omapära.

Hea raamat (ja oleks veel parem olnud, kui ta veidi lühem olnuks); selline heatahtlik; vaba mõttetust vägivallast; lugejat hariv - huvitav milline seal tõsifaktide ja ulme suhe oli - mul läks kohati vahettegemisel järg käest ära; et naistega tegu, siis ei puudu ka tunded - eriti muidugi naiselik vihkamine.
Mulle lugu meeldis kuigi ta veidi venitatud oli ja keelekasutus autoril kohati veidi ühekülgne tundus olevat (aga no mis inglise keele pruukimise hindaja mina olen...), korralik neli tuleb raamatule hindeks küll.