AMP 1
2014 a.
252 lk.
For a thousand years Man has fled from an enemy that is bent on his annihilation. The only real defense is his home, a great station called the Grid with a faster than light drive that is unmatched for speed. Don is a Messenger not a hero. But ordinary men sometimes have a way of rising to a challenge. War is coming and fate will place Don and his ship, a Blevin class Defender, smack in the middle of the fight. Is Man ready for the 43rd Milgari war? Don Grange doesn't think so!
Arvamus:
Tüüpiline tänapäeva seikluslik militaarulme. Põnevust ju on, tegevus on läbinähtav ja lihtne aga see-eest pidev, tegelased on pealiskaudselt kujutatud, lihtsakesed, tegelastevahelised suhted suuresti vaid tavaliste labaste jänkinaljade tasemel. Ei mingeid uusi ulmeideid, midagi uut autoril öelda ei ole. Selliseks kergeks mõtlemisvabaks ajaviitelugemiseks kõlbab...
Sisu. Mingid kuramuse pahad tulnukad on kunagi Maad ning inimesi ohustanud ja inimesed on neljale tohutule orbitaaljaamale asunud ning Maa juurest teistesse galaktikatesse põgenenud. Nüüd on sellest 1000 aastat möödunud, Maad ei mäleta enam keegi ja need pahad tulnukad on ikka inimesi jälitamas nii et iga natukese aja tagant tuleb orbitaaljaamaga kuhugi uude kohta lennata (2 inimeste orbitaali on muide juba hävinud ja üks aegade jooksul kaduma läinud...).
Raamatu peategelaseks on järjekordne super(jobu)kangelane, Don Grange nimeks, kes patriotismist nende pahade tulnukate vastu oma erasõda alustab sest orbitaali (Grid) võimukandjad pole usaldusväärsed, on korrumpeerunud ja nende hulgas on vaenlase spioone. No ja tasapisi võtab Grange'i erasõda tuure ja hoogu üles...
Muide, laevad kimavad galaktikas 300 kordse valguskiirusega ringi aga see ei avalda nende kuhugi saabumisele mingit silmnähtavat või käegakatsutavat mõju - ma tahan öelda, et kas on relatiivsusteooria tühistatud või ei tea autor sellest midagi - igatahes veider :D
Loetav raamat aga mitte enam. Mina hindan kolmega.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar